Pisihiir

Kaitse Eestis. Pisihiir ei ole Eestis looduskaitse all.

Elupaik. Elada meeldib pisihiirtel kõrges rohus, kuivemates roostikes, niitudel, teraviljapõldudel. Suvel pesitseb kerakujulises pesas, mis on tehtud peenestatud rohust. Pesa läbimõõt on 8-10 cm ja asub maapinnast 30-60 cm kõrgusel rohukõrte vahel. Kui kõrget rohtu pole, siis võib ta pesa ka maa alla kaevata. Talvel kasutab maapealset või maa-alust pesa. Pesal on alati üks sissepääs.

Pisihiir tegutseb valdavalt öösel. Territooriumi suurus on kusagil 0,04-0,06 ha ning ta elab enamasti üksi välja arvatud sigimisperioodil.

Segamini võib ajada. Hiirlasi, kelle alla pisihiir kuulub on palja silmaga raske üksteisest eristada, sest nad on pelglikud ja varjulise eluviisiga loomad. Sellest tulenevalt on nende vaatlemine raskendatud. Tihti kuuleb küll tegutsemist, kuid tegutsejat ennast näha ei ole. Või siis kaob tegutseja nii ruttu silmist, et ei jõua isegi "Oh!" öelda. Seepärast võib pisihiirt segamini ajada praktiliselt kõigi teiste sama suurte ja sama värvi näriliste, hiireliste ja hamsterlastega.

Levik ja arvukus Eestis. Eestis on ta levinud kõikjal, kuid tihedamini võib teda kohata Lõuna-Eestis.

Eluiga. Elab kuni 18 kuud. Tehistingimustes aga kuni 5 aastat.

Pereelu. Sigimisperiood on aprillist oktoobrini (vahest detsembrini, kuid see oleneb ilmast). Peale 19 päevast tiinust sünnib pesakonda 1-8 poega, kes kaaluvad 0,7g. Pesakondi võib aastas olla kuni 7. Pojad on sündides paljad, abitud ja pimedad. Emapiimast võõrduvad 15. päeval. Tiine emane ajab pesaümbrusest minema eelmise pesa pojad.

Toidulaud. Toitub peamiselt seemnetest, viljadest, marjadest ja putukatest (eriti talvel). Kevadel, kui toitu napib söövad pisihiired ka taimede rohelisi võrseid.

Vaenlased. Nagu kõigil pisiimetajatel on ka juttselg-hiirel väga palju vaenlasi. Kõik röövlinnud ja -loomad võtavad neid võimalusel saagiks.

Huvitavaid tähelepanekuid.

Kasutatud allikad.
David W.MacDonald  Pirscilla Barett ‘’Euroopa imetajad’’
Wikipedia
Animal Diversity Web