Kasetriibik

Kaitse Eestis. Kasetriibik ei ole Eestis looduskaitse all.

Elupaik. Kasetriibik eelistab elada tiheda alusmetsaga metsades ning eelistab eriti märgi või lausa soiseid alasid. Pesa on tal rohust või samblast kera, mis asub maa all või kännu sees, mille ta ise kaevanud on. Kasetriibik on öise eluviisiga, kes on oktoobrist aprillini talveunes. Ta on väga vilgas ja usin ronija.

Segamini võib ajada. Hiirlasi kelle alla kasetriibik kuulub on palja silmaga raske üksteisest eristada, sest nad on pelglikud ja varjulise eluviisiga loomad. Sellest tulenevalt on nende vaatlemine raskendatud. Tihti kuuleb küll tegutsemist, kuid tegutsejat ennast näha ei ole. Või siis kaob tegutseja nii ruttu silmist, et ei jõua isegi "Oh!" öelda. Seepärast võib kasetriibikut segamini ajada praktiliselt kõigi teiste sama suurte ja sama värvi näriliste, hiireliste ja hamsterlastega.

Levik ja arvukus Eestis. Eestis suhteliselt levinud ja teda leidub pea kõikjal.

Eluiga. Elab kusagil 2-3 aastaseks väga harva ka rohkem.

Pereelu. Sigimisperiood on mais ja juunis, sellel ajal toob kasetriibik ilmale ühe pesakonna. Tiinus kestab 30 päeva, mille järel sünnib pesakonda tavaliselt 4-5, harvem kuni 11 poega.  Imetamine kestab üle kuu aja ja pojad iseseisvuvad 1,5 kuu vanuselt . Suguküpseks saavad nad kevadeks.

Toidulaud. Kasetriibik toitub peamiselt putukatest, puu-ja teraviljasest.

Vaenlased. Nagu kõigil pisiimetajatel on ka juttselg-hiirel väga palju vaenlasi. Kõik röövlinnud ja -loomad võtavad neid võimalusel saagiks.

Huvitavaid tähelepanekuid. Suvel, kui temperatuur langeb tugevalt alla 10 kraadi, siis ta võib jääda ka tardunne.

Kasutatud allikad.
David W.MacDonald  Pirscilla Barett ‘’Euroopa imetajad’’
Wikipedia
Animal Diversity Web