Suur-veetallaja

Kaitse Eestis. Ei kuulu looduskaitsealuste liikide hulka.

Millal võib Eestis kohata... Suur-veetallaja on Eestis väga harv eksikülaline, kindlat kohtamisaega ei ole.

Välimus. Suur-veetallaja on teistest veetallajatest suure, tal on must peenike nokk, Hundsulestikus on emaslinnu keha pealpool peamiselt must ja pruun ning keha alapool valge, kael on punakas ja külgedel on punakad laigud. Pea on pärlihall. üle silma jookseb must triip, mis ulatub kaelale. Jalad on mustad, talvel kollakad. Isaslind on emaslinnust tuhmim, tal võib külgedel punaseid laike ka mitte olla. Noorlinnud on hallikaspruuni ülakeha ja valge alakehaga ja tumeda silamlaiguga. Vanalindude talvesulestik on sarnane noorllinnu sulestikule, ülakeha on vaid hallim.

Segamini võib ajada... Euroopas võib kohata peamiselt aastaseid noorlinde. Nad on suuremad ja heledamad kui teised veetallajate liigid ja neil on pikem nokk ning lennul puudub neil tiivapealne valge. Kõige rohkem sarnanevad nad hoopis lammitildriga, suur-veetallajal on jalad lühemad ja saba ei ole V-kujuline.

Levik ja rändamine. Suur-veetallaja pesitseb Põhja-Ameerika preerias, talvitub Lõuna-Ameerikas.

Kus võib kohata... Suur-veetallaja eelistab elupaigana soid ja niiskeid heinamaasid. Rände ajal võib kohata siseveekogude kallastel ja luhtadel. Rannikutele satub ta harvem kui teised veetallaja liigid.

Eluiga. Teadmata.

Eluviis. Suur-veetallajad on aktiivsed linnud. Toitumisel ujuvad nad tihti sööris, tekitades väikese keerise, mis toob veeselgrootud pinnale. Nad ujuvad tihti teistest veetallajatest madalamas vees ja otsivad toitu ka maapinnalt kõndides. Toituvad kas üksi või grupiti, teinekord koos teiste rannalindudega.

Pereelu. Nagu ka teistel veetallajatel, on suur-veetallaja soorollid vahetunud. Emaslind on suurem, pulmamängu ajal võitlevad isaste ja pesitsusterritooriumi pärast ja kaitsevad nii pesa kui väljavalitud kaasat. Mõned emased valivad ka kaks või rohkem kaasat, kuid monogaamne paar on tavalisem. Pesa ehitab emase poolt väljavalitud kohta isaslind, see on nõgu rohu sees, mis on vooderdatud lehtede ja rohuga. Peale keskmiselt 4 muna pessa munemist emaslind lahkub, isaslind haub mune 18-21 päeva. Koorumise järel toidavad pojad end ise ning lahkuvad pesast ca päeva pärast. Isaslind hoiab neil kuni lennuvõimestumiseni silma peal. Ca 3 nädalaselt pojad lennuvõimestuvad. Suur-veetallajal on 1-2 kurna aastas.

Toidulaud. Toitub peamiselt veeselgrootutest.

Vaenlased.* Röövlinnud ja väikekiskjad.

Arvukus. Suur-veetallajat on Eestis viimase kümne aasta jooksul kohatud ühel korral. Ta on eksikülaline ka Euroopas.

Iseärasused. Erinevalt teistest veetallajatest ei ole suur-veetallajal varvaste vahel täielikult väljaarenenud ujulestasid, seepärast on ta ka rohkem maise eluviisiga kui teised veetallaja liigid.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://www.mbr-pwrc.usgs.gov/
http://www.enature.com
http://www.birdweb.org/
www.eoy.ee