Mänsak

FOTO: Valeri Štšerbatõh

Kaitse Eestis. Ei kuulu looduskaitsealuste liikide hulka.

Millal võib Eestis kohata... Mänsak on Eestis üldiselt paigallind, vaid mittesuguküpsed linnud rändavad lõunasse. Põhjapoolsemad mänsakud võivad ka talviti Eestisse sattuda.

Välimus. Mänsak on suure nokaga vareseline. Keha on shokolaadipruun valgete tähnidega, mis kohati moodustavad triipe. Tiivapealsed ja sabapealne on peaaegu must, sabaalune valge. Nokk ja jalad on mustad. Noorlinnud on õrnema kehamustriga kui vanalinnud. Erinevatel alamliikidel on noka suurus erinev, Eestis pesitseva pähklimänsaku nokk on on jämedam kui siin kohati talvituval seedrimänsakul, seedrimänsakul on saba all ka tume triip.

Segamini võib ajada... Sarnaseid liike ei ole.

Levik ja rändamine. Mänsak on levinud Põhja-Euraasias, sh Jaapan. Samuti elab Euroopa ja Aasia kõrgmäestikes. Ta on üldiselt paigallind, ainult äärmiselt krõbetate talvede korral liigub soojematele aladele talvituma.

Kus võib kohata... Mänsak elab okaspuu ja segametsades. Mänsakut võib pähklite valmimise aegu kohata sarapikes.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on üle 16 aasta.

Eluviis. Mänsak kasutab oma võimast nokka pähklite avamiseks. Nad panevad pähkli jalgade vahele ja taovad seda nokaga, kuni koor puruneb.
Mänsak on kõva toiduvarude koguja. Ta peidab seemneid ja pähkleid sambla alla ja puukoore vahele, et neid talvel hea võtta oleks. Nad suudavad ka lume alt oma varu üles kaevata.

Pereelu. Paarilise valib mänsak kogu eluks. Ta ehitab pesa tavaliselt kõrge kuuse otsa, harvem ka laialehelise lehtpuu otsa. Pesa on tavaliselt päikese poole. Pesa koosneb okstest, mullast ja rohust. Emane muneb 2-4 muna suhteliselt varakult, märtsis-aprillis. Haudub emaslind, haudumise kestvus on ca 18  päeva. Peale koorumist toidavad poegi mõlemad vanalinnud. Pojad lennuvõimestuvad 24-26 päevaselt, kuid jäävad vanemate juurde veel mitmeks kuuks, et õppida eluks vajalikku toidukogumisoskust. Tihti on pesakond koos kuni järgmise pesitsemiseni. Noorlinnud saavad suguküpseks 1 aastaselt.

Toidulaud. Menüüs on kõige olulisemal kohal okaspuuseemned. Pähklimänsakul ka pähklid, seedri-mänsakul seedrikäbiseemned. Söövad ka putukaid, linnumune ja -poegi, korjuseid, kaevavad mesilaste ja herilaste pesi välja, et nende vastseid kätte saada.

Vaenlased.* Röövlinnud ja väikekiskjad.

Arvukus. Eestis pesitseb (pähkli)mänsakuid 5-10 tuhat paari, Euroopas pesitseb 400-860 tuhat mänsakupaari.

Iseärasused. Tänu oma seemnete peitmisele on aidanud kasa uute metsade tekkele seal, kus muud on maha võetud.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://animals.jrank.org/
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005