Kaldapääsuke

FOTO: Arvi Anderson

Kaitse Eestis. III kategooria. (III kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka.)

Millal võib Eestis kohata... Kaldapääsuke saabub Eestisse aprillis-mais ja lahkub augustis-septembris.

Välimus. Kaldapääsuke on meie väikseim pääsuke. Tema keha pealpool on pruun, alumine pol valge. Rinnal jookseb pruun triip. Nokk on must, jalad pruunid. Noorlindude rinnatriip on vähem sõhutatud.

Segamini võib ajada... Esmapilgul räästapääsukesega, kuid värv ja rinnatriip pikalt segadust ei tohiks tekitada.

Levik ja rändamine. Kaldapääsuke on pesitseb pea kogu Euroopas, Vahemeremaades, Põhja-Aasias ja Põhja-Ameerikas. Talvitub Lõuna-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Lõuna-Aasias.

Kus võib kohata... Vee lähistel kõrgete kruusa- või liivakallastega paikades. Rände perioodi eel ka roostikes või kõrge rohu sees.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on üle 6 aasta.

Eluviis. Kaldapääsukesed püüavad toitu õhust. Rändavad päeval. Tegutsevad pea alati parvedes.
Kaldapääsukestel on mitmekülgne 'keel'. Nad väljendavad erutust, anuvad, hoiatavad jne.
Kaldapääsukesed pöörduvad aastast-aastasse samasse pesitsuspaika tagasi. Ka noorlinnud valivad tavaliselt sama koha, kus nad sündisid.

Pereelu. Kaldapääsuke on monogaamne lind. Ta pesitseb, nagu ka nimi ütleb, kaldajärsaku sisse uuristatud õõnsuses. Õõnsuse uuristavad nad ise, kasutades algul nokka ja hiljem ka jalgu, ja see võib olla kuni meeter pikk. Kui uuristamise käigus tuleb ette mõni takistus, mida eemaldada ei saa, alustavad linnud uues kohas uue õõnsuse uuristamist. uuristamiskiirus on 8-10 cm päevas. Pesatuba vooderdatakse rohu ja sulgedega. Emane muneb pessa 3-7 muna. Haudumine kestab 12-16 päeva, hauvad mõlemad vanemad. Peale poegade koorumist toidavad neid jällegi mõlemad vanemad. Pojad saavad lennuvõimelisteks 19-21 päevaselt  ja pesitsevad esimest korda 1 aastaselt. Kaldapääsukesel on 1-2 kurna aastas.

Toidulaud. Menüüs on lendavad selgrootud.

Vaenlased. Pistrikud, varesed ja väikekiskjad, ka rotid.

Arvukus. Eestis pesitseb 20-50 tuhat paari, Euroopas pesitseb 5,4-9,5 miljonit paari.

Iseärasused. Kaldapääsukesed võivad pesitseda ka paksude seintega kiviehitiste seinades.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
Oma teadmised