Sõtkas

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. Ei kuulu Eestis kaitsealuste liikide hulka.

Millal võib Eestis kohata... Kohata võib aastaringselt. Eestis on sõtkas arvukas läbirändaja ja vähearvukas pesitseja. Samuti sulgitakse juulikuus Eesti vetes. Kevadine läbiränne toimub märtsist maini ja sügisene augusti lõpust oktoobri lõpuni. Osad linnud talvituvad Eestis.

Välimus. Sõtkal on erekollased silmad, emaselinnu silmad võivad olla ka valged. Isaslindudel on tume roheka läikega pea ja ümara kujuga valge laik silma all, tume selg, valge kael ja kõht. Emaslindudel on pruunikas pea, valge kaelus ja hallikas keha. Isaslinnu nokk on must, emaslinnul on nokal ka kollast. Jalad on kollakasrohelised. Noorlindudel on silmad varieeruvat värvi, algul pruunid, siis sinakad jne. Alles 5-kuuselt on noorlindude silm kollane. Puhkesulestikus isaslind sarnaneb emasega.

Segamini võib ajada... Läänesõtkaga. Läänesõtka isaslinnul on poolkuukujuline silmaalune valge laik, sõtkal rohkem ümar; läänesõtka tiivaserval on rohkem musta (ja vähem valget), must värv ulatub ka rinnale ja pea on lillam ja ümaram. Läänesõtkal on ka väiksem nokk ning emaslinnu nokal on rohkem kollast kui sõtkal.

Levik ja rändamine. Sõtkad pesitsevad Põhja-Ameerikas, Skandinaavias ja Venemaal. Nad on rändlinnud ja talvituvad tavaliselt pesitsuspaikadest lõuna pool, pehmema kliimaga parasvöötmealadel.

Kus võib kohata... Sõtkas eelistab pesitsemiseks taigat. Pesitseb metsas, muul ajal võib teda kohata peamiselt rahulikel merelahtedel või siseveekogudel.

Eluiga. Keskmine eluiga on 7 aastat, pikim teadaolev eluiga on üle 35 aasta.

Eluviis. Sõtkas otsib toitu sukeldudes. Vee all liikumiseks kasutab jalgu.
Sõtkas on nö 'pesaparasiit', munedes võimaluse korral oma munad kas liigikaaslase või teise pardilise pessa (Euroopas on selleks pardiks sinikael-part, Ameerikas on lisaks veel 2 liiki, kelle pesi sõtkas kasutab). Samad liigid munevad oma munad võimaluse korral ka sõtka pessa.
Isasõtkad ei kaitse oma territooriumi, kui pesitsusperioodil kaitsevad oma kaasat.

Pereelu. Sõtka isaslinnu pulmamäng on keeruline, see sisaldab erinevaid peavibutusi, noogutusi, lööke ja häälistusi. Emaste repertuaar on väiksem ja nad on ka vaiksemad. Sõtkas on monogaamne lind. Pesapaigaks valib ta tavaliselt kas vana suure rähni pesa või pesakasti. Emane muneb peale paaritumist pessa 7-10 muna ja haub neid üksi. Isane lahkub sulgima ca 1-2 nädalat peale munade munemist. Kurn võib tänu 'munaparasiitlusele' ulatuda lõpuks kuni 30 munani, haudumine kestab 28-32 päeva. Peale poegade koorumist on pojad peaaegu kohe võimelised ise toitu hankima ja vajavad vaid kaitset. Pesast lahkuvad nad 1-2 päeva peale koorumist ja ema juhatab pojad veekoguni. Ema võib ise seejärel lahkuda, jättes oma väikesed mõne teise poegadega emasõtka juurde (seda võib põhjustada näiteks territooriumivaidlus teise emasega). Kui seda ei juhtu, siis emasõtkas hoolitseb poegade eest kuni nad 56-60 päevaselt lennuvõimestuvad. Esimest korda pesitseb sõtkas 2 aastaselt.

Toidulaud. Menüüs on peamiselt putukatest, molluskitest ja koorikloomadest. Sööb teinekord ka taimeosi.

Vaenlased. Sõtkaste vaenlasteks on kotkad, kullid ja kakud, pesitsuse aeg ka kõik puu otsa ronida suutvad väikekiskjad, ka orav.

Arvukus. Eestis pesitseb sõtkaid 1000-1500 paari, Euroopas pesitseb 490-590 tuhat paari. Eestis talvitub 10-20 tuhat sõtkast, Euroopas üle 310 tuhande linnu.

Iseärasused. Sõtkaid saab hukka seetõttu, et nad ei oska puu sees asuvat pesaavaust õieti hinnata ja põrkavad pesale lennates puuga kokku.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://www.birds.cornell.edu/AllAboutBirds/BirdGuide/
http://www.aquatic.uoguelph.ca/BirdS/
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005