Öösorr

Kaitse Eestis. III kategooria (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka).

Millal võib Eestis kohata... Öösorr saabub Eestise mais ja lahkub septembris.

Välimus. Öösorr on üks omamoodi lind, kehakujult on ta miskit käo ja piiritaja vahepealset ning ööloomale omaselt on tal suured silmad, mis aitavad pimedas tegutseda. Kasvu poolest on ta rohkem käo sarnane, kuid kehakuju on voolavad justkui piiritajal. Vaatamata sellisele kirjeldusele jätab ta väga voolujoonelise ja akrobaatilise mulje. Sulestik on öösorril ideaalne varjumiseks männi okstele, halikates ja veel paljudes erinevates pruunikates toonides, justkui mändki. Isas ja emaslinnul saab vahet teha selle järgi, et isaslinnul on tiiva otstes ja saba mõlema ääre tipus valged laigud.     

Segamini võib ajada... Öösorr on üsnagi omapärane lind ja kuigi tal on vähesed sarnasused käoga, siis päris segamini ajada neid kahte ei saa.

Levik ja rändamine. Öösorr on levinud üle kogu Eesti ja on väikesearvuline haudelind, samuti on ta levinud üle kogu Euroopa väljaarvatud kõige põhjapoolsemad alad. Öösorr on levinud ka India parasvöötme aladel ja  Põhja-Aafrika rannikul. Talvituma rändavad öösorrid Aafrika aladele, isegi nii kaugele kui Kapimaa.

Kus võib kohata... Öösorri meelis-elupaikadeks on avarad rabamännikud ja puisniidud kuid võib elada ka segametsades, üldiselt eelistab harvema taimestikuga suhteliselt noori puistuid. Läbirände ajal võib öösorr peatuda ka linnaparkides, samuti võib asetleida ootamatu kohtumine öösorriga suveöisel autoteel, kuhu neil meeldib päevast veel sooja asfalti nautima minna.

Eluiga. Vanim teada olev eluiga on olnud 12 aastat.

Eluviis. Nagu nimigi ütleb, on öösorri eluviis öine. Päevad mööduvad öösorril vaikselt oksal istudes ja õhtuhämarust oodates. Kuna öösorr istub oksal üpris omapäraselt, nimelt pikki oksa, sulandub ta tänu oma sulestikule täielikult keskonda ja jääb ka kõige teravamale silmale nähtamatuks, lendu läheb alles siis kui talle peaaegu küljealla minna, ka siis ei lenda kaugemale kui paar puud, sellest ka rahvapärane nimi „laiskkull“. Öösel hakkab öösorri tõeline elu, lahkudes oma päevaselt peidupaigast, asub ta oma väikese noka kohta suurt suuavavust, justkui kahva kasutades, lennust putukaid püüdma. Öösiti lendab ta hääletult ja meenutab lennupildilt veidi nahkhiirt, toitu püüab peamiselt videviku ja koidu ajal, poolteist tundi. Kuna toitub putukatest võib teda tihti näha lendamas kariloomade lähedal. Sellest tuleneb ka teine rahvauskumus, et öösorr käib öösiti kitsi lüpsmas, ladinakeelne nimigi (caprimulgus) tähendab kitselüpsjat, huvitav on ka see, et vanasti peeti laiskkulli ja kitselüpsjat tihti kaheks erinevaks linnuks. Kuigi päeval öösorri näha üldiselt ei õnnestu, saab tema kohalolekust kiirelt aimu pimedas, mil alustab oma laulu mis võib väikeste pausidega kesta tunde ja kõlab justkui sorin, millest tuleb ka öösorri nime teine pool.   

Pereelu. See, millest pereelu alguse saab on mängulend. Mängulend, mis algab pesitsuspaikadesse saabumisel ja kestab mai lõpuni, on lihtne õhus tiibade kokku löömine mis toob kuuldavale heledaid laksatusi ja vahel vajude kräunatuste kuuldavale toomine. Mai lõpus munetakse kurn, kus on tavaliselt kaks marmorimustrilist muna. Kuna öösorr on nii „laisk“, siis ei kuluta ta energiat pesa ehitamiseks vaid muneb otse maapinnale mõnda lagedamasse kohta, vahel lausa metsarajale. Ohu korral võivad vanemad oma munad teise, ohutumasse kohta viia. Pärast 16-18 päevast haudumisaega, mille jooksul mõlemad vanemad hauvad, kooruvad nägijad ja pruunide udusulgedega, varjumaks metasaalla. Enda pereelu alustavad noored öösorrid aastaselt. 

Toidulaud. Öösorri toidulaud koosneb peamiselt suurematest lendavatest putukatest, kes tegutsevad pimedas nagu öösorrgi, nii langevadki öösorri ohvriks erinevad ööliblikad ja mardikad, väiksemaid lendavaid putukaid püüab harvem, kuna neid on raskem püüda.

Vaenlased. Kindlasti on vaenlaseks väikekiskjad, kes on ohuks eriti just munadele ja poegadele, samuti võib öösorri poegi ja mune ohustada inimene ning ta koduloomad, kuna öösorr muneb üsna avatud ja lihtsasti ligipääsetavaisse paikadesse, nagu näiteks puisniitudele ja vahel lausa metsaradadele.

Arvukus. Öösorri arvukus Eestis on 2 kuni 5 tuhande isendi vahel, Euroopas on 370 kuni 700 isendit ja maailmas on kokku umbes 930 tuhat kuni 2,1 miljonit isendit.

Iseärasused.
Tänu öösorri omapärasele laulule seondub sellega ka palju rahvapäraseid uskumusi. Üks Eesti rahvajutt pajatab kuidas laiskkull magama jäi kui teised linnud Vanemuiselt laule õppisid ja hiljem õppis laiskkull laulu pähe selgeks hobuse sorina, teine uskumus pajatas öösorri laulu kohta, et öösiti lööb rästik rabamännikutes nurru.

Teaduslikuma poole pealt võiks nimetada öösorri iseärasuseks kohati esinevat tardumisund, tänu millele elab öösorri üle toiduvaeseimaid aegu, mõnede öösorri liikide puhul on lausa talveund tähendatud, kus linnu kehatemperatuur langeb 20 kraadini. 

Kasutatud allikad:
R. Kuresoo, H. Relve, I. Rohtmets „Eesti Elusloodus“, Varrak 2001
L. Jonsson „Euroopa linnud“ Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%96%C3%B6sorr
http://en.wikipedia.org/wiki/European_Nightjar
http://www.birdlife.org
http://www.euring.org