Jõgitiir

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. III kategooria (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka)

Millal võib Eestis kohata... Jõgitiir saabub Eestisse mais, lahkub septembris. Ta on Eestis harilik pesitseja.

Välimus. (vaata pilte) Jõgitiiru isas- ja emaslindude välimused on sarnased. Pealagi on nokani must, nokk punane musta tipuga, selg helehall, kõht valge ning jalad punased. Jõgitiiru puhkesulestik on sarnane hundsulestikule, puhkesulestikus on vaid pealagi valgem ja nokk on must.

Segamini võib ajada... Randtiiruga. Eristada saab selle poolest, et jõgitiiru noka ots on must, jalad on pikemad ning saba on lühem kui jõgitiirul ning saba rohkem 'käärides'.

Levik ja rändamine. Jõgitiir elab kõikjal põhjapoolkera parasvöötmes. Talvituma rändab ta Aafrika lõunatippu, Austraaliasse, Lõuna-Ameerikasse ja Aasia lõunaossa. Nende rände ühe suuna pikkus on kuni 14000 km.

Kus võib kohata... Jõgitiiru pesitseb nii mererandades (eelistab küll eraldatud poolsaari ning saari) kui ka sisemaa järvede kallastel.

Eluiga. Jõgitiiru eluiga on keskmiselt 10-12 aastat, pikim teadaolev eluiga on 24 aastat.

Eluviis. Jõgitiir on koloonialind, harva pesitseb ka üksikute paaridena. Pesitsuspaikade osas on tõsine konkurent hõbekajakas. Jõgitiir, sarnaselt teistele tiirudele, on südikas pesakaitsja ja ründab ka endast suuremaid loomi ja linde.

Pereelu. Jõgitiir valib partneri kogu eluks. Pulmamängude käigus tehakse partneriga  koos vigurlendu, isane toob emaslinnule kalasid. Emane muneb mais-juulis ca 3 muna kividele, rohu sisse või kaljule ehitatud pesasse, mille paar koos välja valib. Hauvad mõlemad vanalinnud ca 3-4 nädalat. Kui pojad kooruvad, on nad 1-3 päeva vanuselt liikumisvõimelised. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud ca 1 kuu vanuseni. Peale seda hakkavad vanemad poegi harvemini toitma ja pojad toodavast toidust võõrduma. Pojad saavad lennuvõimeliseks 27-30 päevaselt ja suguküpseks 3-4 aastaselt.

Toidulaud. Toidulauale kuuluvad kalad, sest tiirud on väga osavad kalastajad. Samuti püüab putukaid ja vähilisi. Harrastavad ka teistelt merelindudelt saagi varastamist, kuigi väidetavalt on see energiakulukam kui ise kala püüdmine (üks 10st katsest õnnestub).

Vaenlased. Kassid, väiksemad kiskjad ja (hõbe)kajakad. Peamiselt satuvad ohvriteks vastkoorunud tibud ja munad.

Arvukus. Erinevatel andmetel on jõgitiire Eestis 4.500-6.000 paari (andmed vahemikust 1998 ja 2005). Euroopas -- 270.000-570.000 paari.

Iseärasused. Jõgitiirud, kes elavad mere ääres, joovad merevett ka siis, kui magedat vett on vabalt saadaval. Nagu paljudel merelindudel, on neil ninas näärmed, mis väljutavad üleliigse soola.

Kasutatud allikad.
Birdlife.org
Wikipedia
http://www.birds.cornell.edu/AllAboutBirds/BirdGuide/
http://animaldiversity.ummz.umich.edu/
http://blx1.bto.org/birdfacts/
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
Oma silmad ja pea