Lääne-pöialpoiss

Kaitse Eestis. Ei kuulu Eestis kaitsealuste liikide hulka.

Millal võib Eestis kohata... Eestis on lääne-pöialpoiss harv eksikülaline, tema siiaeksmise tõenäosus on suurem suviti.

Välimus. Lääne-pöialpoiss on väga väike lind. Tal on laimirohekas keha pealpool, pronkivärvi õlad, kreemikas ja valge keha alaosa, kaks valget tiivatriipu ja valge nägu koos mustade silmadega. Pealael on kaks musta triipu, mille vahel  isastel on orazh ja emastel kollane triip. Silmal on must triip, silma kohal olev valge laik on ere, silmatagune on hallikas. Nokk on must ja jalad pruunid.

Segamini võib ajada... Pöialpoisiga. Lääne-pöialpoisil on pronksivärvi õlad ja silmatriibuga näomuster, mida pöialpoisil ei ole. Suuruse poolest võib teinekord segamini ajada ka käblikuga, kuid sulestiku osas neid segamini ajada ei saa.

Levik ja rändamine. Lääne-pöialpoiss pesitseb parasvöötme-Euroopas ja Põhja-Aafrikas. Põhjapoolne levikupiir läheb Poola ja Saksamaa juurest. Ta on osaliselt paigallind, osaliselt rändlind, peamiselt liiguvad põhja- ja idapoolsete alade linnud talveks lõuna poole.

Kus võib kohata... Lääne-pöialpoisid elutsevad kõige meelsamini sega- ja okasmetsades.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on üle 6 aasta.

Eluviis. Lääne-pöialpoiss on väga vilgas lind. Ta suudab koha peal lennata, nokkides samal ajal oksalt mõne putuka.
Talvel ühineb tihaste ja teiste metsalindude parvedega.

Pereelu. Lääne-pöialpoisi pesa on kerakujuline ehitis, mis ripub kõrge kuuseoksa küljes. Pesa ehitab emaslind ja kasutab selleks sammalt ja oksi, mille seob ämblikuvõrguga ning sisemuse vooderdab sulgedega. Pesaavause ette paneb ka mõned suled. Emaslind muneb pessa 7-10 muna, kuna pesa on väike, munetakse munad mitme kihina. Haudumine kertab 15-17 päeva. Peale koorumist toidavad poegi mõlemad vanalinnud. Linnud lennuvõimestuvad 19-20 päevastelt. Noorlinnud paarituvad esimest korda 1 aastaselt. Lääne-pöialpoisil on 2 kurna aastas.

Toidulaud. Menüüs on peamiselt putukad ja ämblikud.

Vaenlased*. Teadmata.

Arvukus. Eestis on lääne-pöialpoissi viimase kümne aasta jooksul kohatud 6 korda, Euroopas pesitseb 3,3-6,7 miljonit paari.

Iseärasused. Oma suuruse tõttu peavad lääne-pöialpoisid pidevalt sööma, et energiat taastada. Lääne-pöialpoiss, kelle söömisest takistada, kaotab 20 minuti jooksul 1/3 kehakaalust ja sureb nälga ca 1 tunni jooksul.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://www.garden-birds.co.uk/
www.eoy.ee
http://www.birdguides.com/