Pöialpoiss -- Euroopa pisim laululind

FOTO: Valeri Štšerbatõh

Kaitse Eestis. Ei kuulu Eestis kaitsealuste liikide hulka.

Millal võib Eestis kohata... Eestis võib pöialpoissi kohata aastaringselt. Osa rändab talveks edelasse poole, osa tuleb põhjapoolt siia, suurem osa linde on paigalllinnud.

Välimus. Pöialpoiss on väga väike lind. Tal on rohekas keha pealpool, kreemikas ja valge keha alaosa, kaks valget tiivatriipu ja valge nägu koos mustade silmadega. Pealael on kask musta triipu, mille vahel  isastel on orazh ja emastel kollane triip. Nokk on must ja jalad pruunid. Noorlinnud on vanalindude sarnased, kuid ilma pealaemärgistuseta.

Segamini võib ajada... Lääne-pöialpoisiga. Viimasel on pronksivärvi õlad ja silmatriibuga näomuster, mida pöialpoisil ei ole. Suuruse poolest võib teinekord segamini ajada ka käblikuga, kuid sulestiku osas neid segamini ajada ei saa.

Levik ja rändamine. Pöialpoiss pesitseb enamuses parasvöötme Euraasias. Ta on osaliselt paigallind, osaliselt rändlind, peamiselt liiguvad põhjapoolsete alade linnud talveks lõuna poole.

Kus võib kohata... Pöialpoisid elutsevad kõige meelsamini sega- ja okasmetsades, eriti kuusikutes.

Eluiga. Keskmine eluiga on 2 aastat.

Eluviis. Pöialpoiss on väga vilgas lind. Ta suudab koha peal lennata, nokkides samal ajal oksalt mõne putuka. Seepärast kutsutakse teda ka Euroopa koolibriks.
Talvel ühineb tihaste ja teiste metsalindude parvedega. Väga külmadel talvedel võivad külastada ka lindude toidulauda, et saada sealt veidi leivapuru.

Pereelu. Pöialpoisi pesa on kerakujuline ehitis, mis ripub kõrge kuuseoksa küljes. Pesa ehitab emaslind ja kasutab selleks sammalt, mille seob ämblikuvõrguga ning sisemuse vooderdab sulgedega. Emaslind muneb pessa 7-13 muna, kuna pesa on väike, munetakse munad mitme kihina. Haudumine kertab 14-17 päeva. Peale koorumist toidavad poegi mõlemad vanalinnud. Kui peg süüa saab, läheb ta pesa põhja ja teeb järgmisele ruumi. See on ka kaitse külma vastu. Pojad lennuvõimestuvad 16-21 päevastelt. Noorlinnud paarituvad esimest korda 1 aastaselt.  Pöialpoisil on 2 kurna aastas.

Toidulaud. Menüüs on putukad ja ämblikud.

Vaenlased*. Teadmata.

Arvukus. Eestis pesitseb 100-300 tuhat paari, Euroopas 19-35 miljonit paari.

Iseärasused. Kurnas olevate munade kaal võib ületada pöialpoisi enda kaalu kuni poolteist korda.

Oma suuruse tõttu peavad pöialpoisid pidevalt sööma, et energiat taastada. Nad söövad isegi pesaehituse ajal. Pöialpoiss, kelle söömist takistada, kaotab 20 minuti jooksul 1/3 kehakaalust ja sureb nälga ca 1 tunni jooksul.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://www.garden-birds.co.uk/