Sabatihane

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. Ei kuulu Eestis kaitsealuste liikide hulka.

Millal võib Eestis kohata... Eestis võib sabatihast kohata aastaringselt. Väike osa rändab talveks lõuna poole, väike osa tuleb põhjapoolt siia, enamus linnud on paigalllinnud.

Välimus. Sabatihane on tillukese musta nokaga ja pika sabaga väike lind. Ta on must ja pruun pealtpoolt ning altpoolt valge, külgedel on ka õrna punakat tooni. Põhja-Euroopa alamliigil on pea ja küljed valged, teistel alamliikidel on peas silma kohal kuklani ulatuv lai must triip. Silmade ümber on punased rõngad.  Jalad on mustjaspruunid. Noorlindudel puudub punakas toon.

Segamini võib ajada... Sarnaseid liike ei ole.

Levik ja rändamine. Sabatihane pesitseb Euraasias. Ta on peamiselt paigallind, Kirde-Euroopa linnud siiski võivad ka lõuna poole rännata.

Kus võib kohata... Sabatihased eelistavad elutsemiseks lehtpuumetsi koos lopsaka alustaimestikuga. Kohata võib ka aedades ja parkides.

Eluiga. Keskmine eluiga on 2 aastat, pikim teadaolev eluiga pea 8 aastat.

Eluviis. Sabatihane moodustab talviti teiste tihastega väikeseid parvi, kellega koos süüa otsitakse. Salkasid moodustavad nad juba ka peale pesitsust, siis on need nö pesakonnasalgad.
Sabatihased on väga vilkad, toiduotsingul ei püsi nad hetkeksi paigal.
Külmadele talvedel võivad nad kas õrrel või pesakastis tihedalt teineteise kõrval istudda, et soojakadu vähednada.

Pereelu. Sabatihase pesa on elastne kerakujuline samblast ehitis, mis on kokku traageldatud ämblikuvõrkudega. Pesa ehitavad mõlemad linnud, pesakohaks valitakse kas mõni põõsas, hekk või puu. Pesaehitus võtab aega kuni 3 nädalat, aga kui pesitsusperiood hakkab lõppema, siis saavad linnud pesa ehitamisega hakkama ka nädalaga. Emane muneb pessa 6-12 muna, ning haub neid 15-18 päeva. Peale koorumist toidavad poegi mõlemad vanemad, neile võib appi tulla ka 'sugulane' või isegi mitu, kelle pesakond või kurn on mingil põhjusel hävinud. Pojad lennuvõimestuvad 16-17 päevaselt, suguküpseks saavad 1 aastaselt. Sabatihastel on 1 kurn aastas.

Toidulaud. Menüüsse kuuluvad peamiselt putukad, putukate munad, röövikud ja ämblikud. Ei ütle ära ka marjadest.

Vaenlased*. Väikekiskjad ja röövlinnud.

Arvukus. Eestis pesitseb 5-15 tuhat sabatihaste paari, Euroopas 5-12 miljonit paari.

Iseärasused. Pesa vooderdamiseks kasutatakse 1500-2500 sulge.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://www.garden-birds.co.uk/
http://www.bto.org/gbw/Species/