Metskurvits

FOTO: Valeri Štšerbatõh

Kaitse Eestis. III kategooria (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka).

Millal võib Eestis kohata... Metskurvitsat võib Eestis kohata aprillist oktoobrini, kuid Lääne-Eestis võivad ka üksikud isendid talvituda.

Välimus. Metskurvits on ümara kehaehitusega ja ruskekirju sulestikuga: kere ja tiivad on pruunid, mida katavad mustad ja kreemikad täpid ning tema keha alumine pool on heledam koos tumepruunide vöötidega. Selline pruunika alatooniga sulestik moodustab ideaalse kaitsevärvuse metskurvitsale ning seetõttu on teda väga raske märgata.

Segamini võib ajada... Teda võib segamini ajada tema lähisugulaste mudakurvitsa, ameerika kurvitsa ja teiste nepilistega, kuid Eestis aetakse teda kõige sagedamini segi tikutajaga, aga metskurvits on suurem ning ümaram.

Levik ja rändamine.  Metskurvits on Eestis üldlevinud liik ning talveks lendab ta ära lõunasse.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga 18 aastat, keskmine eluiga 4-6 aastat.

Eluviis.  Metskurvits ehk rahvakeeles lihtsalt nepp on erakliku eluviisiga lind, kes asustab niiskeid kuuse-, lodu- ja segametsi.

Pereelu. Metskurvitsa mänguaeg algab kevadel ning see toimub enamasti peale päikeseloojangut. Isaslind lendab madalalt metsa kohal tehes iseloomulikku „krooksumist“ ning kui ta kuuleb emaslinnu vastust, isaslind maandub ja hakkab emaslinnuga meelisklema. Pesa ehitab tavaliselt emaslind kuhugi madalasse lohku. Peale paaritumist jääb isaslind emaslinnu juurde kuni munemiseni. Haudumine kestab umbes 20-24 päeva. Aasta jooksul on metskurvitsal 1 kuni 2 pesakonda ning pesakonnas on keskmiselt 4 muna. Pojad on lennuvõimelised juba 3 nädala vanuselt ning 6 nädala möödudes on nad täiesti iseseisvad.

Toidulaud. Metskurvits otsib toitu mudast oma pika nokaga ning toitub sealt leiduvatest putukatest ja ussidest.

Vaenlased. Üks suurimaid vaenlasi on inimene, kes peab metskurvitsale jahti, sest nepijaht on üks põnevamaid linnujahte jahimeest jaoks üldse.

Arvukus.  Eestis pesitseb umbes 20.000-50.000 paari, kuid nende arvukus väheneb. Euroopas elab 1,8-6,6 miljonit paari.

Iseärasused.  Metskurvitsa silmad paiknevad suhteliselt kõrgel, mistõttu on tal väga lai nägemisväli.

Kasutatud allikad.
http://et.wikipedia.org/
Euroopa linnud (Lars Jonsson) Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000
Loomariigis, UAB IMP Baltic 2001 Vilnius.
http://blx1.bto.org/birdfacts/