Tutt-tihane

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. Ei kuulu Eestis kaitsealuste liikide hulka.

Millal võib Eestis kohata... Eestis võib tutt-tihast kohata aastaringselt. Väike osa rändab talveks lõuna poole, väike osa tuleb põhjapoolt siia, enamus linnud on paigalllinnud.

Välimus. Tutt-tihase iseloomulikuim osa on tema pea. See on hallikasvalge, musta laiguga kurgul ja musta silmatriibuga, mis läheb pea tagaosani ning pealael ilutseb suur kolnurkne tutt, mis on tihti ettepoole kaardus. Tal on valge kaelus, pruun keha pealpool ja helehall alapool, küljed on roostesed. Isas ja emaslinnud on sarnased, noorlinnud on prunimad ja nende tutt ei ole nii kaardus.

Segamini võib ajada... Sarnaseid liike ei ole, sest tutti on raske mitte märgata.

Levik ja rändamine. Tutt-tihane on levinud Euroopa okaspuumetsavööndis.

Kus võib kohata... Tutt-tihased eelistavad elutsemiseks männikuid või segametsi, kus on mändi.

Eluiga. Keskmine eluiga on 2 aastat, pikim teadaolev eluiga 6,5 aastat.

Eluviis. Tutt-tihane moodustab talviti teiste tihastega väikeseid parvi, kellega koos süüa otsitakse. Salkasid moodustavad nad juba ka peale pesitsust, siis on need nö pesakonnasalgad.
Tutt-tihane kogub talveks toidutagavarasid, peites toitu jne puupragudesse jne. Tagavaraks kogutud toidu suhtes on neil suurepärane mälu. Lindude toidulaudadel on ta suhteliselt harv külaline, kuid olude sunni tulevad ka sinna.
Kui paljud teised tihased piirduvad toiduotsingul ainult peente puuokstega, siis tutt-tihane otsib toitu ka jämedatelt okstelt ja tüvedelt. Talle meeldib tegutseda puudel allpool, samuti võib otsida söödavat maapinnalt. Toitu eelistavad otsida vanematelt, sammaldunud puudelt.
Tutt-tihane on väga krapsakas lind, ta võib rippuda okstel ka pea alaspidi, et soovitud toidupoolis kätte saada.

Pereelu. Tutt-tihane teeb endale ise pesaõõnsuse vana surnud puu sisse. Puu peab olema vähemalt veidi pehkinud, et tutt-tihase nokk sellele peale hakkaks. Sama puud kasutatakse mitu korda, kuid igal aastal tehakse uus õõnsus. Harva võib tutt-tihane kasutada ka rähnide või põhjatihaste või isegi oravate vanasid õõnsusi. Pesaõõnsuse tegemine võtab aega ca 3 nädalat ja seda uuristab ainult emane. Ca nädal läheb pärast veel vooderdamisele, selleks kasutab lind sammalt, rohtu, ämblikuvõrku, karvu ja sulgi. Pesa valmis, muneb emane 4-8 muna ning haub neid 13-16 päeva. Peale koorumist toidavad poegi mõlemad vanalinnud, kuid mingi aja järel võtab üks vanalind poegade toitmise enda peale. Pojad saavad lennuvõimeliseks 17-22 päevaselt ja sõltuvad veel oma vanematest ca 3 nädalat peale seda. Noorlinnud pesitsevad esimest korda 1 aastaselt. Tutt-tihastel on 1 kurn aastas.

Toidulaud. Menüüsse kuuluvad putukad ja ämblikud, talvel okaspuude seemned.

Vaenlased*. Väikekiskjad ja röövlinnud.

Arvukus. Eestis pesitseb 20-50 tuhat musttihaste paari, Euroopas 6-12 miljonit paari.

Iseärasused. -

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://www.treesforlife.org.uk