Musttihane

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. Ei kuulu Eestis kaitsealuste liikide hulka.

Millal võib Eestis kohata... Eestis võib musttihast kohata aastaringselt. Osad linnud rändavad talveks lõuna poole, osad linnud tulevad põhjapoolt siia, osad linnud on paigalllinnud.

Välimus. Musttihase pea, kurk ja kael on läikivmust, põsed ja kukal on valged. Kõhualune on kreemikas. Tiival on valge triip. Nokk on must, jalad on terashallid. Noorlinnud on tuhmimad kui vanalinnud, must ei sillerda ja valged osad on kollaka varjundiga.

Segamini võib ajada... Esmapilgiul või kaugemalt vaadates salutihasega ja põhjatihasega, kuid tänu valgele pea tagaküljel asuvale kolmnurgale on teistest sarnastest tihastest lihtsalt eristatav.

Levik ja rändamine. Musttihane on levinud Euroopas, Aasias ja Põhja-Aafrikas. Üldiselt on ta paigallind, osad linnud siiski rändavad taäveks pesitsusaladelt lõuna poole.

Kus võib kohata... Musttihast võib kohata okaspuu- ja segametsades, samuti inimasustatud paikades, kus on kuuski Talviti on ta mitte just harv külaline lindude toidumajas.

Eluiga. Tüüpiline eluiga 2 aastat, pikim teadaolev eluiga üle 8 aasta.

Eluviis. Musttihane moodustab talviti teiste tihastega väikeseid parvi, kellega koos süüa otsitakse.
Väikse tihasena on musttihane lindude toidulaual tagasihoidlikum kui teised tihased. Tavaliselt lendab ta kohale, võtab seemne ja lendab kohe minema. Musttihane kogub talveks ka toidutagavarasid, mida siis hiljem sööb. Toidu peidukohtade suhtes on tal väga hea mälu.
Musttihane on vilgas lind. Talle ei valmista probleemi okastipus pea alaspidi rippumine või isegi oksast kinni hoides pea alaspidi 'lendamine', et soovitud seeme kätte saada. See võimaldab tal toitu kätte saada ka tõsise lume korral, sest okste alaküljel lund ei ole. Toitu otsivad peamiselt puude latvadest.

Pereelu. Paigallinnud moodustavad tavaliselt paarid, mis püsivad aastast aastasse. Paar külastab potentsiaalseid pesakohti koos, kuid arvatakse, et lõpliku valiku teeb emaslind. Peaspaigaks valitakse väga kitsa avaga koht, sest muidu on oht, et rasvatiane või sinitihane nad sealt minema ajavad. Pesakohaks sobivad ka maapinnal asuvad õõnsused.
Pesaehitus on emase töö, selleks kasutatab ta sammalt ja rohtu ja vooderdab karvade või sulgedega. Emane muneb mais-juunis pessa 7-11 muna, Haub ainult emane 14-16 päeva ja peale koorumist tuleb isaslind emasele poegade toitmise juurde appi. Paarisuhet tugevdatakse teinekord ka rituaalse toitmisega, kus isaslind emasele toitu toob. Pojad saavad lennuvõimelisteks  18-20 päevaga. Noorlinnud pesitsevad esimest korda 1 aastaselt. Musttihasel on kuni 2 kurna aastas.

Toidulaud. Menüüsse kuuluvad putukad ja ämblikud, talvel ka peamiselt okaspuude seemned.

Vaenlased*. Väikekiskjad ja röövlinnud.

Arvukus. Eestis pesitseb 5-20 tuhat musttihaste paari, Euroopas 12-29 miljonit paari.

Iseärasused. Suudab lennul seemneid urgitseda. (vt. Eluviisi alt).

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://www.bbc.co.uk/nature/wildfacts/
http://www.bto.org/gbw/PUBLICATIONS/BIRDTABLE