Kaelustuvi e. meigas

FOTO: Arvi Anderson

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitstavate liikide nimekirja.

Millal võib Eestis kohata... Eestisse saabub kaelustuvi märtsi teises pooles-aprilli algul ja lahkub oktoobri lõpuks. Üksikud talvituvad.

Välimus. Pea ja kurgualune on hallikassinised. Sulestikus domineerib hall värv. Tiibadel ja kaelal iseloomulikud valged laigud, kaela külgedel lisaks veel metallikrohelist ja veinipunast. Rind ja kõhualune on punakas-pruunikad.  Tiibade esiservas võib täheldada valget äärist. Saba alumine osa on sinakashall laia musta äärisega.
Noorlindudel puudub kaelal valge laik.

Segamini võib ajada... Kodu- ja õõnetuviga. Kaelustuvi on teistest tuvidest suurem, pikema sabaga ja iseloomulike valgete laikudega kaelal.

Levik ja rändamine. Kaelustuvi esineb kogu Euroopas ja Aasias. Pesitseb ka Põhja-Aafrikas ja Atlandi ookeani saartel. Põhjapoolsemad linnud rändavad talveks lõuna poole, lõunapoolsed linnud on paigallinnud. Enamus Eesti kaelustuvidest talvitub Lääne-Euroopas.

Kus võib kohata... Kaelustuvi asustab kõiki metsatüüpe.

Eluiga. Kaelustuvi tüüpiline eluiga on 3 aastat

Eluviis. Kaelustuvi on seltsi armastav ja moodustab väljaspool pesitsemishooaega suuri parvesid.
Kaelustuvi õhkutõusmine on ootamatu ja kärarikkalt plagisev, lend jõuline ja kiire.
Kaelustuvi saab puuoksel istumise ja kõndimisega ilusti hakkama.

Pereelu. Kaelustuvi  pesitseb suve jooksul enamasti kaks korda – mai algul ja juuni keskel. Pesa  ehitab kõrge kuuse, harvem ka lehtpuu okstele, tüve lähedale. Pesaehituse materjaliks on peamiselt oksaraod. Emalind muneb 2 valget muna, mida isalinnuga vaheldumisi hautakse 17-19 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 33-34 päeva pärast. Kui pesas olevaid linde häiritakse pidevalt, võivad pojad pesast lahkuda juba kolme nädala pärast. Suguvõimeliseks saavad noorlinnud 1 aastaselt. Kaelustuvil on kuni 2 kurna aastas.

Toidulaud. Kaelustuvi on peamiselt taimetoiduline ja sööb seemneid, teravilja, marju-vilju ja noori võrseid, kuid ei ütle ära ka ussikesest.

Vaenlased.  Vaenlasteks on peamiselt röövlinnud, pesasid rüüstavad ka varesed.
Kaelustuvi on jahilind, keda kütitakse augusti algusest oktoobri lõpuni.

Arvukus. Eestis pesitseb 40–80 tuhat paari, Euroopas 9-17 miljonit paari.

Iseärasused. Kaelustuvid annavad poegadele 'taimepiima' -- taime murdmisel murdmiskohale tekkuvat vedelikku.

Kaelustuvi tunneb ära iseloomuliku madalatoonilise kudrutamise poolest gu gu-gu gugluglu, gu gu-gu gugluglu.

Kasutatud allikad.
www.birdguides.com
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
Tiit Randveer „Jahiraamat“, Eesti Entsüklopeediakirjastus
C-F. Lundevall M. Bergström „Põhjamaa linnud“, Varrak 2005