Kiripugu-rüdi e. kiripugu-risla

Kaitse Eestis. Ei kuulu Eestis kaitsealuste liikide hulka.

Millal võib Eestis kohata... Kiripugu-rüdi on Eestis harv eksikülaline, kindlat kohtamisaega ei ole.

Välimus. Kiripugu-rüdi on keskmise suurusega kurvitsaline tumepruuni keha pealpoole, rõhutatud triibulise, järsult lõppeva rinna ja valge kõhualusega. Pealagi ja silmatriip on tumepruun. Tagaots on must valgete servadega. Jalad on kollased. Mõlemast soost linnud on sarnased. Noorlinnud on erksama värviga kui vanalinnud.

Segamini võib ajada... Älverüdiga. Kiripugu-rüdil on kõhualune ja rind tugevamate tähnilidega, tal on kollakad jalad (mitte oliivikarva) ning tumedam pea.

Levik ja rändamine. Kiripugu-rüdid pesitsevad Siberi ja Põhja-Ameerika arktikaosas. Talvituvad Lõuna-Ameerika lõunaosas, harvem ka Austraalias.

Kus võib kohata... Kiripugu-rüdi pesitseb tundras. Toiduotsinguid teevad peamiselt mudaväljadel, rabades ja mageveekogude ümbruses. Rände ajal võib kohata ka rannikul

Eluiga. Teadmata.

Eluviis. Toidu otsimiseks kasutavad nägemist, harvemini ka nokaga kompimist. Toitu otsivad nii maapinnalt kui madalast veest.

Pereelu. Kiripugu-rüdi pesa asub maapinnal, see on tehtud rohust ja lehtedest. Emane muneb pessa keskmiselt 4 muna ja haub neid üksinda 20-23 päeva. Peale koorumist hoolitseb peogade eest samuti ainult emaslind, pojad saavad lennuvõimeliseks ca 21 päevaselt.

Toidulaud. Menüüsse kuuluvad peamiselt magevees ja merevees elavad selgrootud.

Vaenlased*. Väikekiskjad ja röövlinnud.

Arvukus. Eestis on kiripugu-rüdit viimasel kümne aasta jooksul kohatud 3 korda. Maailmas elab hinnanguliselt 25-100 tuhat kiripugu-rüdi.

Iseärasused. Isaslindudel on kurgu all kotike, mis pulmade ajal lennates suureneb ja väheneb.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://identify.whatbird.com/
http://blx1.bto.org/birdfacts