Pargi-nahkhiir

Kaitse Eestis. Pargi-nahkhiir kuulub II kategooria kaitsealuste liikide hulka (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu).

Elupaik. Pargi-nahkhiired nagu nende nimigi vihjab, asustavad parke ja hõredamaid puistuid, tihti võib neid leida ka jõekallastega piirnevatest metsadest. Poegimiskolooniad paiknevad peamiselt õõnsates puudes. Talvitumiseks kasutavad pargi-nahkhiired lõhesid kivides ja seintes, puuõõnsusi ning koopaid.

Segamini võib ajada. Kuna nahkhiirlasi näeb peamiselt hämarikus või pimedas ning nad lendvad kiiresti ja kaootiliselt, siis on neid praktliliselt võimatu üksteisest eristada. Määrama saab hakata, kui leitakse puhkeseisundis nahkhiir, kes püsib paigal või magab talveund.

Levik ja arvukus Eestis. Pargi-nahkhiirt on kohatud vaid Mandri-Eestis. Siin on ta suvel kohati täitsa tavaline. Täpne arvukus on teadmata.

Eluiga. Kuni 16 aastat.

Pereelu. Paarituma hakatakse juuli lõpus ning paaritumine kestab kuni septembri alguseni. Sellel perioodil kaitseb üks isane pesitsusterritooriumi, mille on asustanud 3-10 emasest koosnevad haaremid. Aprillist maini moodustuvad kuni 200 liikmelised poegimiskolooniad ning juuli lõpus sünnib tavaliselt kaks poega, kes nelja nädala vanuselt juba lennata suudavad ning 7-8 nädalaselt iseseisvuvad.

Toidulaud. Pargi-nahkhiired on osavad lendajad, kelle igaõhtune jaht algab videvikus. Peamiseks saagiks on lendavad putukad, kellest suurema osa moodustavad surusääsed.

Vaenlased. Pargi-nahkhiirte suurimaks vaenlaseks on elupaikade kadumine. Olgu selleks õõnsate puude vähenemine või siis vanade inimelamute lammutamine. Looduslikke vaenlasi suurvidevlastel praktiliselt pole.

Kasutatud allikad.
Kasutatud allikad.
Nathusius's pipistrelle
Wikipedia
BBC Wildfacts