Ohakalind

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. Ohakalind ei ole Eestis kaitsealune liik.

Millal võib Eestis kohata... Ohakalindu võib kohata igalpool Eestis aastaringselt. Rändajad saabuvad märtsis-aprillis, lahkuvad september-oktoober. Enamus linde rändab siiski välja, kuna Maarjamaa külmad talved võivad kurvalt lõppeda.

Välimus. Nii emas- kui isaslinnud on välimuselt suhteliselt sarnased. Ohakalind on väga kirev lind – tema pea on punane, must ja valge; selg helepruun, tiivad mustad ja kollased, kõhuesine kollane ja valge, sabaalune ja päranipuala on valge. Ohakalinnu must, kitsa valge triibuga alaosas, saba on lõhestunud. Ohakalinnu nokk on suhteliselt pikk ja terav. Jalad on roosakad.
Isasel linnul võib olla rohkem punast tooni peas, nokk on natuke teravam ning nad on ka väheke suuremad. Emasel kipuvad olema pruunikamad tiivad ja pruunikam sabaalune. Tiival olev kollane triip on emastel kitsam ja kahvatum kui isastel.

Segamini võib ajada... Täiskasvanud linnud on kergesti eristatavad ning segamini kellegiga on raske ajada.

Levik ja rändamine. Levinud kogu Euroopas, Põhja-Aafrikas ja suuresti ka Aasias. Külmematelt aladelt rändab talveks lõuna poole, soojematel aladel on paigallind.

Kus võib kohata... Ohakalinnu pesitsuspaikadeks on pargid, talumaastikud, valgusrikkad männimetsad, leht- ja okasmetsad; eelistab siiski lehtmetsi.

Eluiga. Vanim teadaolev vanus on 11 aastat ja 9 kuud.

Eluviis. Ohakalind on väga seltsiv nind nad otsivad toitu väikestes salkades. Isegi pesitsushooajal võib neid näha salkades ringi lendamas. Talviti võib küündida salkade suuruseks 40 lindu, harva isegi rohkem. Sügiseti ja talviti peatuvad nad umbrohtu kasvanud põldudel ja jäätmaadel, süües ohakate, takjate ja teiste korvõieliste taimede seemneid.

Pereelu. Ohakalind meisterdab taimevartest, kõrtest, niinest ja taimevillaga vooderdatud pesa kas metsaserva, parki või puiesteedel asuvate puude tüvest kaugele ulatuvate tihedate okste vahele. Pesapuuks valib parema meelega okaspuu. Pesa on väljastpoolt kaetud üleni ämblikuvõrguga. Mais-juunis muneb emaslind 5 helesinist tumedalaigulist muna. Haudumine kestab 15 päeva. Poegade toidulaua eest hoolitseb alguses emaslind, hiljem toidavad noori mõlemad vanemad vaheldumisi. Esimestel paaril kolmel päeval toidetakse uusi ilmakodanike putukatega. Hilisemal ajal toituvad nad seemnetest, mida pehmendab vanalind oma pugus. Lennuvõime omandavad pojad 12-13 päeva vanuselt. Noorlinnud pesitsevad esimest korda 1 aastaselt.

Toidulaud. Peamiselt seemned, kuid pesitsusajal ka putukad.

Vaenlased.* Röövlinnud ja väikekiskjad.

Arvukus. Eestis talvitub umbes 10.000 - 40.000 linud. Koguarvukuseks arvatakse olevat 40.000 – 60.000 paari. 1970-1990 langes ohakalindude arvukus tugevalt, praeguseks on see lakanud. Euroopas pesitseb 11-29 miljonit paari.

Iseärasused. Tänu oma kirjule kuuele ja kõlavale laulule oli vanasti populaarne puurilind.

Ohakalinnu isaslinde ristatakse tihti kanaarilindudega, et saada ilusa lauluhäälega puurilindu.

Kasutatud allikad.
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
J. Elphick, J. Woodward „RSPB Linnud“, Dorling Kindersley Limited 2003, London
Dr P. Sterry „Mis lind see on? Lühike ülevaade enamlevinud aialindudest Euroopas“, Varrak 2006
R. Kuresoo, H. Relve, I. Rohtmets „Eesti Elusloodus“, Varrak 2001
http://en.wikipedia.org
http://www.finchinfo.com
www.birdlife.org