Mudakonn

FOTO: Merike Linnamägi

Kaitse Eestis. II kategooria (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu). Kaitsealuseid kahepaikseid ei või püüda, tappa, ohustavalt häirida ega kahjustada nende elupaiku.

Millal võib Eestis kohata... Täiskasvanud mudakonnad saabuvad sigimisveekogudesse enamasti aprillis ja viibivad seal mai lõpuni, sellel ajal võib sealt kuulda ka vaikset kloksuvat pulmalaulu. Mais ja juunis-juulis leiab asustatud veekogudest kulleseid. Noored konnad lahkuvad veekogudest enamasti juulis, augustis.
Täiskasvanuid näeb väljas öösiti, kui nad vaiksetel kruusateedel või ekstensiivsetel sibula- ja kartulipõldudel toituvad. Päevasel ajal on nad maasse kaevunud. Oktoobri algusest mai lõpuni magavad maa all talveund, selleks kaevuvad kuni 2m sügavusele.

Välimus. Täiskasvanud mudakonn on kuni 8 cm pikkune (tavaliselt pisem) kõhetu konn. Tal on põhitoonilt hall, helepruun või kollakas ja sellele lisanduvad tumedamad laigud või tähnid. Tal on iseloomulikult suured silmad ja vertikaalne pupill (ainus vertikaalse pupilliga kahepaikne Eestis).
Kullesed on äärmiselt õrnad (võivad vastu puutumise peale lõhkeda) kuni 13 cm pikkused hallikasrohelised või hallikaspruunid loomad. Noortel kullestel pealtvaates silmad selgelt külgedel. Suurematel kullestel sabal iseloomulik „kalasabamuster”.

Elupaik. Mudakonnad elavad enamasti ekstensiivsetel sibula- ja kartulipõldudel. Päeval on nad mulla sisse kaevunud ja öösel jahivad seal putukaid ja teisi selgrootuid.
Talvitumiseks kasutab väikeloomade urge või kaevab ise sobiva kuni 2m sügavuse uru..

Segamini võib ajada... Esmapilgul teiste konnadega, selgelt ära tuntav aga vertikaalse pupilli järgi.

Levik. Mudakonn on levinud peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas, kokku 27 riigis.
Eesti on mudakonna levila põhjapiiril. Mõned leiukohad on teada Pandivere kõrgustikult. Enamus leide aga Lõuna ja Kagu-Eestis, tugevaim populatsioon arvatavalt Piirissaarel.

Eluiga. Eluiga on hinnanguliselt umbes 10 aastat.

Eluviis. Enamuse aastast veedab mudakonn meie kliimas talveunes.
Soojal perioodil on päevasel ajal maasse kaevunud ja toitub öösiti põldudel, eelistades niiskeid öid.

Pereelu. Kevadel peale talveunest ärgates liiguvad sigimisveekogudesse, mis on enamasti üsna sügavad. Isased laulavad vaikselt (veepinnale halvasti kosta) ja emased vastavad laulule.
Viljastumine on väline, emane koeb vorstja kudunööri veetaimede ümber ja isane viljastab munad. Täiskasvanud lahkuvad veekogust enamasti mai lõpus.
Mune on ca. 1000-3500, 4-10 päeva pärast kudemist kooruvad kullesed. Mudakonna kullesed kasvavad väga kiirelt, kullese keha kasvab ca 1 mm päevas, saavutades kullese pikkuseks lõpuks 12-13 cm. Metamorfoosini kulub aega 2-5 kuud. Noored mudakonnad lahkuvad veekogudest enamasti augustis, olles 2-4 cm pikad.
Suguküpsus saabub tavaliselt 2 aastaga, kuid osa mudakonni sigib juba järgmisel kevadel.

Toidulaud.
Toituvad peamiselt erinevatest selgrootutest (teod, putukad). Enamus saakloomi on suhteliselt aeglased.
Kullesed on taimtoidulised.

Vaenlased. Mudakonna kullestele on väga palju vaenlasi, peamiselt just erinevate veeselgrootute näol. Ohtlikud on ka tiikidesse asustatud kalad. Täiskasvanud enamasti tesitele loomadele meelepärased ei ole, spetsiifilise eritatava nõre tõttu. Samas on täiskasvanutele vaenlasteks ka mitmed parasiitsed ussid.
Arvukuse languste põhjuseks on pigem just muutused põllumajanduses (traditsiooniliste sibulapõldude ja linaleotusaukude kadumine).

Huvitavaid tähelepanekuid. Häirimisel ründab (võib hammustada) või kaevub tagumik ees maasse. Sageli eritavad täiskasvanud ka iseloomulikku küüslaaugu lõhna.

Oma suuruse kohta (tavaliselt kehapikkus 6 cm) on nad väga head kaevajad, kaevates end talveks vahel enam kui 2 meetri sügavusele.

Olemasolu on väga keeruline kindlaks teha, kuna laul on väga vaikne (isegi veealuste mikrofonidega ei pruugi kuulda), kullesed äärmiselt arad ja vähimagi liikumise peale peituvad veekogu põhja ning täiskasvanud ööaktiivsed.

Kasutatud allikad.
http://et.wikipedia.org/
http://en.wikipedia.org/
http://amphibiaweb.org/
http://www.demogr.mpg.de/longevityrecords/
E. N. Arnold „Euroopa kahepaiksed ja roomajad”
L. C. Adrados, R. Rannap, L. Briggs „Eesti kahepaiksete välimääraja”
Oma teadmised