Peoleo

FOTO: Valeri Štšerbatõh

Kaitse Eestis. Ei ole praegu kaitsealune liik. Nõukogude perioodil on kaitset vajanud.

Millal võib Eestis kohata... Peoleo saabub meile alles mai keskpaiku, kui puud juba lehtes. Talvituma lahkub augusti teisel poolel.

Välimus. Peoleo kuulub välimuselt troopiliste kireva sulestikuga lindude maailma, kus tema sugulased kõik elutsevadki. Isalinnu keha on säravkollane, saba ja tiivad mustad. Emaslind on vähema kontrastsusega: seljaosa rohekaskollane, tiivad tumehallid, saba pruun ja alapoole sulestik valkjas ning kaetud peente pikitriipudega. Noorlinnud on emaslindudega sarnase välimusega. Mõlemast soost peoleodel on ereroosa nokk. Peoleo lend sarnaneb oma sügavate kaartega rähnide omale.

Segamini võib ajada... Eestis sarnased liigid puuduvad.

Levik ja rändamine. Peoleo on ainuke selle troopiliste lindude perekonna liik, mis pesitseb keskmistel laiuskraadidel. Pesitseb Euroopas ja Lääne-Aasias, talvitub Lõuna- ja Ida-Aafrikas. Levinud, vastavalt sobivate pesitsuskohtade olemasolule, üle kogu Eesti. Suure individualistina rändab ta lõuna poole kas  ainult üksi või maksimaalselt koos paarilise ja poegadega.

Kus võib kohata... Hõredad puistud ja metsaservad, veekogude äärsed metsaribad. Enamasti on kuulda ainult tema flöödimängu sarnast häält ja linnu nägemine on harv juhus.

Eluiga. Keskmine eluiga 1,2-1,6 aastat. Maksimaalne teadaolev eluiga 15 aastat.

Eluviis. Peoleo elupaigaks on lehtmetsad, puisniidud, lehtpuudega salukuusikud, suured pargid ning kuivad valgusrikkad männikud. Kuigi tegutseb peamiselt puude võrades, vajab oma tegevuspiirkonnas avarust ja valgusküllust. Maapinnale laskub ainult pesamaterjali või toidu järele. Lennates on osav ja püüab putukaid ka õhust. Olles ainult päevase eluviisiga, ei paista ta tänu oma sulestikule lehtpuude võras toimetades silma. Ja kui märkate teda, siis ka ainult põgusa hetke jooksul, kui ta oma asukohta vahetab. Peoleo on äärmiselt ettevaatlik ja pelglik lind. Samas, kuna ta on iseloomult riiakas ja hulljulge, siis territooriumi kaitstes võib võitlusägeduses kaotada igasuguse ettevaatuse. Riiakuse tõttu on tema hoiatushüüdu tunduvalt sagedamini kuulda, kui meloodilist laulu. Isaslind häälitseb sagedamini, kuna territooriumi kaitse on peamiselt tema peal. Kuna peoleo pesitseb paaridena, siis on pesitsusterritooriumi piir tavaolukorras püha ja seda kaitstakse, nagu pesagi, väga agressiivselt. Kuigi peoleo on äärmine individualist ja väga seltsimatu, siis vahest eesmärk pühitseb ikkagi abinõu. Nimelt kui vaenlane ründab peoleo pesa, siis taolises olukorras unustatakse individuaalsus ja kaitsele võivad abiks tulla kõik naaberpaarid.

Pereelu. Tavaliselt jõuavad isalinnud kohale enne emalinde. Kuna peoleodel on isaslinde reeglina  arvuliselt rohkem, siis emalindude saabudes hakatakse neid kuni paaride lõpliku moodustumiseni kiivalt jälitatama. Isalinnud peavad emaslindude poolehoiu saavutamiseks kohati ka väga ägedaid võitlusi. Kui paar on moodustunud, siis alustatakse pesa ehitusega. Peamine raskus selles tegevuses on emalinnul, isalind on passiivsem ja abistab suuresti ainult materjali kohaletoomisega. Poolkera kujuline pesa paigutatakse kuni 16 meetri kõrgusele puuvõrasse kahe peenikese rõhtsa oksa vahele. Pesamaterjalina kasutatakse kuivi rohukõrsi, kasetohtu ja sammalt, aga ära ei põlata samuti inimtegevusega kaasnevaid materjale nööri, takku ja paberiribasid. Peoleo pesaehitus on keeruline ja võtab aega kuni paar nädalat. Suve ainukeses kurnas on 3-5 muna, keda hautakse keskmiselt kaks nädalat. Suurem koormus haudumisel on emalinnul ja isalind ainult abistab teda selles tegevuses. Kui pojad kooruvad, siis toitmisel on isalinnul juba kaasaga võrdne roll.  Vanemate tööd poegade toitmisel kergendavad sageli üks või isegi mitu vallalist peoleod. Pojad lahkuvad pesast lennuvõimelistena kahenädalastena. Peale pesast lahkumist toidetakse neid veel paari-kolme nädala jooksul. Kui rändele minnakse pesakonnana, siis võivad noored peoleod veel ka rände ajal toitu manguda.

Toidulaud. Peoleo põhitoiduks on putukad ja nende vastsed, vähemal määral ämblikud ja teised selgrootud. Suve teisel poolel marjade valmides sööb ka neid. Eelistades küpseid kirsse ja mureleid võib aedu rüüstata.

Vaenlased. Pesitsusperioodil ohustavad järelkasvu pasknäärid, harakad, varesed, oravad ja nugised

Arvukus. Eestis pesitseb 10-20 tuhat paari, Euroopas 2,4-4,1 miljonit paari.

Iseärasused. Pesitsusperioodil toob kuuldavale kõlavat flöödiheli meenutavat vilet. Päev või paar ennem vihmasadu on sagedamini kuulda kräunuvat häälitsust, mis talle vihmakassi nime on andnud.

Pääsukesega sarnaselt  on võimeline veekohal lennates jooma.

Kasutatud allikad.
Wikipedia.org
http://www.iucnredlist.org/
http://www.bto.org/birdfacts/
http://my.ort.org.il/holon/birds/bp1.html
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
D. Couzens ‘Linnud’ Varrak 2007