Puukoristaja

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitse alla.

Millal võib Eestis kohata... Puukoristajat võib kohata aastaringselt.

Välimus. Puukoristaja on suure pea, lühikese saba ja võimsa nokaga väike lind. Ta on sinakas-halli keha pealmise poolega ja musta silmatriibuga. Keha alakülg on Aasia ja Põhja-Euroopa alamliikidel valge välja arvatud pähklikarva sabaalune, Lääneeuroopa alamliigil on punakas keha alumine pool. Silmad on puukoristajal mustad, jalad heleoranzhid. Noorlinnud on  välimuselt vanalindudele sarnased, kuid veidi tuhmimad.

Segamini võib ajada... Eestis puukoristajale sarnast liiki ei ole.

Levik ja rändamine. Puukoristaja on levinud parasvöötme Euraasias. Huvitaval kombel Soomes teda peaaegu ei esine. Puukoristaja on üldiselt paigallind, kui rändab, siis lühikesi vahemaid.

Kus võib kohata... Puukoristajat võib kohata pea kõikides metsades ja parkides. Pesitsemiseks eelistab vanade õõnsustega puude olemasolu. Puukoristaja võib käia ka lindude toidulaual.

Eluiga. Tüüpiline eluiga on 3 aastat, pikim teadaolev eluiga on pea 9 aastat.

Eluviis. Puukoristajal on oskus ronida, pea alaspidi, mööda puutüve alla. Erinevalt rähnidest ei kasuta ta tasakaalu hoidmiseks saba, vaid ainult jalgu. Pähklite purusamiseks paneb pähkli mõnda puutüveprakku ja haamerdab koore katki. Toitub teinekord ka maapinnal.
Puukoristajad on väga aktiivsed ja vilkad. Lindude toidulaudu külastades on nad agressiivsed ning ajavad teised linnud sealt minema.
Talviti liigub tihti tihaseparvedes puult puule lendamas ja toitu otsimas, samas parves võib kohata ka porri.

Pereelu. Puukoristajate paaritumismängud algavad märtsis. Isane valib territooriumi, kaitseb seda teiste isaste eest ning emase meelitamsieks ajab end kohevile, saba lehvikusse ning näitab oma külgi ja tiivaaluseid. Pesa ehitab puukoristaja puuõõnsusesse, kuid ise ta õõnsusied ei tee, need on tavaliselt vanad rähnipesad. Puuõõnsuse ava teeb ta enda jaoks muda ja pori kasutades parajaks, kui see on liiga suur. Nad kasutavad ava müürimiseks ka vaiku. Pesas sisemus vooderdatakse rohu, lehtede ja sulgedega. Emane muneb pessa 6-8 muna, haudumine kestab 13-18 päeva. Peale poegade koorumist toidavad neid mõlemad vanalinnud. Pojad saavad lennuvõimeliseks 23-26 päevaselt, noorlinnud pesitsevad esimest korda 1 aastaselt. Puukoristajatel on aastas 1 kurn, harva, kui esimene kurn hävib, ka 2 kurna.

Toidulaud. Puukoristaja toitub putukatest, seemnetest ja pähklitest.

Vaenlased.* Röövlinnud ja väikekiskjad.

Arvukus. Eestis pesitseb 20-50 tuhat paari, Euroopas 7,5-19 miljonit paari.

Iseärasused. Puukoristajal on oskus ronida, pea alaspidi, mööda puutüve alla. (vt Eluviisi alt)

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://www.oiseaux.net