Kanada lagle

FOTO: Mart Salumäe

Kaitse Eestis. Kanada lagle pole kaitste all.

Millal võib Eestis kohata? Enamasti võib neid linde kohata väikeste salkadena rändeperioodil koos hanedega. Skandinaavias on kanada lagle tavaline pesitseja.

Välimus. Pea, kael, nokk ja saba on mustad, põsed ning sabaalused kattesuled valged, küljed kollakaspruunid ning põikvöödilised. Rind on valkjas, kollaka varjundiga. Lagledest suurim.

Segamini võib ajada... Kaugelt võib kanada laglet ekslikult pidada mõneks haneks, kuid lähemal uurimisel eristub ta kergesti enda musta kaela ning peaga. Teistest lagledest on teda lihtne eristada sellepoolest, et ta on viimastest oluliselt suurem.

Levik ja rändamine. Algupärane leviala on Põhja-Ameerika, kust 1929. aastal toodi Rootsi esimesed isendid. Skandinaavia tingimused olid kanada laglele väga sobivad ning tänapäeval on kanada lagle ülekaalukalt Rootsi kõige arvukam haneline. Esimest korda nähti kanada laglet Eestis 1968. aastal. Alates 1980. aastatest muutusid vaatlused igaaastasteks.

Kus võib kohata. Kanada lagle elab järvedel, jõgedel, veehoidlatel, merelahtedel ja neid ümbritsevatel rohumaadel. Skandinaavias ning eelkõige Ameerikas on kanada laglest paiguti saanud täielik linnalind, kes elab kõrvuti koos inimestega.

Eluiga. Kanada lagle eluiga on 10-24 aastat, vangistuses on teadaolev pikim eluiga 42 aastat.

Eluviis. Kanada lagle on suhteliselt ründehimuline ning peredevahelised rüselused on tavalised. Need toimuvad rohkete noogutuste, peakergituste ja pea-all ründesööstudena, mida saadab läbisegi karjumine. Pesitsusalade poolest on tema peamiseks konkurendiks hallhani, kes kaitseb enda territooriume kindlameelselt.

Pereelu. Kanada lagled valivad endale kaaslase terveks eluks. Pesa ehitatakse mõnele mättale, mis ei pruugi olla eriti kaitstud. See võib asuda nii madalal laiul kui ka avatud niidul. Emaslind muneb mais 4-6 muna ning haub neid 28-30 päeva. Isaslind tegeleb pesakoha valvamisega. Noorlinnud saavad lennuvõimeliseks kahe kuu pärast. Perekond hoiab kokku järgmise pesitsushooajani.

Toidulaud. Toitub niidu- ja põllukõrrelistest ning mõningatest veetaimedest.

Vaenlased. Looduslikke vaenlasi on kanada laglel vähe. Harva võivad noorlinde küttida hundid, rebased ning kotkalised.

Arvukus*. Eestis igaaastane suhteliselt haruldane läbirändaja. Talvituvaid isendeid kuni 20. Peamine populatsioon elab Põhja-Ameerikas, kus on ligi 6 miljonit lindu.

Iseärasused. 1) Haudumisperioodil kaotavad emaslinnud osaliselt enda hoosuled, mis taastuvad alles peale munade koorumist. Selle aja jooksul nad korralikult lennata ei saa. 2) Enamik Euroopa hanehübriide on kanada lagle ja hallhane vahel.

Kasutatud allikad.
C-F Lundevall, M Bergström “Põhjamaa linnud”, Varrak 2005
D. Couzens, D. Cottridge “Linnud - Euroopa linnuliikide täielik käsiraamat”, Varrak 2007
www.wikipedia.org
www.identify.whatbird.com
http://animaldiversity.ummz.umich.edu/site/index.html
Enda tähelepanekud