Punajalg-tilder

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. III kaitsekategooria. (III kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka.)

Millal võib Eestis kohata... Aprillist oktoobrini.   

Välimus. Punajalg-tilder on üsna suur kurvitsaline. Sulestik on helepruun, kuid tagaselg ja kõhualune on valged. Ka tiiva tagaserval on valge vööt. Nokk on sirge ja keskmise pikkusega. Noka ots on tume, tüveosa aga punakas. Jalad on oranžikad-punased. Emaslind on isalinnust natuke suurem.

Segamini võib ajada... Punajalg-tildrit on suhtelisel keeruline mõne teise liigiga segamini ajada. Puhkesulestikus punajalgtilder on üsna sarnane tumetildriga, kuid on viimasest eristatav tumedama sulestiku ning valge lauba puudumise abil. Lennul võib punajalg-tildrit segi ajada lammitildriga – hele kõhu- ja sabaalune on sarnased. Eristada saab jalgade värvuse järgi: punajalg-tildril on jalad punased, lammitildrile rohekas-kollased. Lammitildri tiivalöögid on kiiremad kui punajalg-tildri omad. Võrreldes punajalg-tildriga on lammitildri nokk peenem ja nõeljam.

Levik ja rändamine. Punajalg-tilder on levinud peaaegu kogu Euroopas (v.a Balkani ps.) ja Aasias kuni Tatari väinani. Leviala ulatub kuni 4500 m üle merepinna (Himaalaja). Talvitub Aafrikas, Lõuna-Aasias, osaliselt ka Inglismaal ning Itaalias. Eestis on ta sage haudelind.

Kus võib kohata... Punajalg-tilder on märgade ja niiskete alade lind. Heaks elupaigaks talle on mereäärsed soolaksood, madalsood ning rabad. Ta on levinud lind ka niisketel heinamaadel ja luhtadel. Eestis võib teda kohata eeskätt rannikualadele jäävatel luhtadel ja niitudel. Ka sisemaa veekogudega külgnevad heinamaad on tema meeliselupaigad.

Eluiga. Keskmine eluiga on 4 aastat, pikim teadaolev eluiga on 32 aastat ja 1 kuu

Eluviis. Punajalg-tildrid pesitsevad tihti kolooniatena. Nad on üsnagi häälekad ja rahutud linnud. Ohu korral on just punajalg-tildrid esimesed, kes hädakisa tegema hakkavad. Hulgakesi koos suudetakse paremini ohtu tõrjuda: pärast esimese linnu ohuhüüdu on mõne hetke pärast enamik linde õhus, koos kisatakse valjult ning kaitstakse oma pesitsusterritooriumi.
Pärast pesitsushooaega koonduvad paljud punajalg-tildrid sisemaale veekogude lähedusse, kus nad kogunevad parvedesse. Toitu otsitakse madalas rannavees, eriti seal, kus on mudane põhi. Ka märjad ja soised luhad ja märgalad pakuvad neile sobivat söögipoolist. Nad suudavad toitu otsida ka öösel, kasutades selleks oma üsna head nägemist ning nokaga kompimist.

Pereelu. Punajalg-tildrite paariheitmisele eelneb mänguperiood. Mängude repertuaar on mitmekesine. Üks meetod on kiirete tiivalöökidega üles-alla lendamine, mida saadab ka laul (nagu mitmetel teistelgi kurvitsalistel). Teine ja otsekohesem viis on maapinnal tagaajamine. Viimasel juhul jälitab isalind emast senikaua, kuni ta emaslind peab sobiva pinna lõppemisel õhku tõusma. Kui partnerid on mängu käigus teineteist leidnud, saavad emas- ja isalind ikkagi mänguplatsil kokku ja paarituvad peagi.
Punajalg-tildrid on monogaamsed linnud ja moodustavad püsivaid paare. Üldjuhul on nad pesapaigatruud ning ühes ja samas kohas/piirkonnas pesitsetakse mitmeid aastaid. Pesitsemist alustavad nad aprillis-mais. Punajalg-tilder ehitab pesa maapinnale. Tavaliselt valib ta pesakohaks mõne varjatud lohu kõrgemate taimede all või kõrval. Pesa ehitamisest võtavad osa mõlemad linnud: isalind valmistab ette pesa põhja, emaslind vooderdab pesa pikkade kuivanud kõrtega. Täiskurnas on 3-5 muna. Hauvad mõlemad vanemad ja haudeperiood kestab 22-25 päeva. Umbes päev pärast koorumist lahkuvad koorunud punajalg-tildri tibud pesast ja hakkavad ise toitu otsima. Esialgu hoolitsevad poegade eest mõlemad vanemad, kuid umbes paar nädalat pärast koorumist jätab emaslind isalinnu koos poegade maha. Isalind on poegadega kuni kuni nende lennuvõimeliseks saamiseni – noorlindude tiivad hakkavad kandma 25-35 päeva vanuselt. Harvadel juhtudel toimub vanemate lahkuminek nii, et osa poegi jääb emaslinnu ja osa isalinnu kasvatada.

Toidulaud. Punajalg-tildrite lemmiktoiduks on kootvähid, keda leidub ohtralt rannikualade põhjamudas. Punajalg-tildri menüüs on olulisel kohal vihmaussid jt. selgrootud ning ka mitmesugused molluskid, koorikloomad, putukad ja ämblikud.

Vaenlased. Õhus varitsevateks vaenlaseks on suured röövlinnud, põhiliselt kullilised. Maapinnal ohustavad punajalg-tildrit rebane ja väikekiskjad, kelle saagiks võib ta ise, munad või noorlinnud langeda. Haritavatel heinamaadel ja niitudel võib tema pesa hävida ka inimtegevuse tagajärjel: niitmine, karjatamine vms.

Arvukus. Eestis pesitseb 5000-6000 paari, Euroopas 200-610 tuhat paari. Euroopas talvitub üle 18 tuhadne linnu.

Iseärasused. Punajalg-tilder on ettevaatlik ning lärmakas lind – üldiselt tema esimene, kes ohukorral paanikakisa teeb. Erinevalt mitmetest teistest kurvitsalistest otsivad nad toitu peamiselt nägemise abil – pinnases või mudas sondeerivad nad nokaga harva.
Kirjanduse andmetel on ornitoloogid vaadelnud üht lindu, kes oli ööpäeva jooksul söönud 50 000 kootvähki (!?) – s.o 30-35 tk./min.

Kasutatud allikad.
www.birdguides.com
www.eoy.ee
www.naturia.per.sg
www.bto.org
www.birdlife.org
http://identify.whatbird.com
LOODUSKAITSESEADUS
D. Couzens „Linnud” Varrak 2007
Loomade elu: 6. köide. Linnud / Tln.: Valgus, 1980