Väike-põõsalind

FOTO: Remo Savisaar

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitstavate liikide nimekirja.

Millal võib Eestis kohata... Väike-põõsalind saabub põõsalindudest kõige varem, juba aprilli lõpus. Massiline sisseränne toimub mai algul. Lahkuvad linnud augustis ja septembris.

Välimus. Meie lindudest üks väiksemaid linde. Linnu ülapool on pruunikas, alapool valge. Pea on hallpruun, silma läbib kuni kõrvaalani tume triip. Isaslind ja emaslind pole eristatavad.

Segamini võib ajada... Pruunselg-põõsalinnuga. Väike-põõsalind on tagasihoidlikuma värvusega ja tema sulestik on tumedam kui pruunselg-põõsalinnul.

Levik ja rändamine. Väike-põõsalinnud pesitsevad Euroopa parasvöötmes, välja arvatud edelaosa ja Lääne- ning Kesk-Aasias. Talvituvad Aafrikas, Etioopia savannides, Sudaani ning Lõuna-Sahara oaasides.

Kus võib kohata... Nende elupaigad on okasvõsades, kadastikes, noortes männimetsades, parkides, aedades ja hekkides.

Eluiga. Tüüpiline eluiga on 2 aastat, pikim teadaolev eluiga üle 12 aasta.

Eluviis.  Nende tegutsemisviis on vilgas. Laul algab tasa ja lõppeb kiire laperdusega. Laulu tasast osa pole eriti kuulda. Hommikul alustab lind laulmist 30 – 40 minutit ennem päikesetõusu ja lõpetab õhtul videvikus. Lennul linnud ei laula, välja arvatud isaslinnud mõnikord pesitsusterritooriumil, kui nad vahetavad oma asukohta. Laulmine vaibub juuni lõpul.
Väike-põõsalind rändab öösiti.

Pereelu. Isaslinnud alustavad pesa ehitamist ja jätavad selle pooleli. Pesi võib ta ehitada mitu, kuni emaslid saabub. Seejärel hakkab ta emaslindu meelitama. Kui sobiv pesa on leitud, viivad mõlemad linnud pesaehituse lõpuni. Pesa on hõre ehitis, mis koosneb peamiselt oksakestest. Põhi on pesal nii hõre, et munad paistavad sellest läbi. Pesa ehitatakse tihedate okste vahele, mistõttu on pesani raske pääseda. Pesa asub 1,2 – 2 meetri kõrgusel maapinnast. Juuni esimesel poolel võib pesast leida 4 – 6 muna. Haudumine kestab 11 – 12 päeva ja hauvad mõlemad vanalinnud. Tugeva häirimise korral võib ta kaotada pooltest munadest, kuna lahkub pesalt viimasel hetkel hooga lendu tõustes ja munad võivad üle ääre kukkuda. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud. Pojad lahkuvad pesast 12. päeval lennuvõimetuina. Suguküpseks saavad noorlinud 1 aastaselt.

Toidulaud. Toiduks on linnul mitmesugused putukad, keda ta otsib okstelt. Sügise poole sööb ka marju.

Vaenlased.* Röövlinnud ja väikekiskjad.

Arvukus. Eestis pesitseb 40-70 tuhat paari, Euroopas 4,8-7,8 miljonit paari.

Iseärasused. Vaatamata oma varjatud eluviisile pole ta arg lind. Haudeaja lõpul võib teda pesas isegi sõrmega puutuda, kuna ta lahkub sealt vastumeelselt (see ei tähenda et teda peab seal puutuma).

Kasutatud allikad.
http://jogu.pri.ee/elukad/linnud.html
http://fi.wikipedia.org/wiki/Pensassirkkalintu
http://blx1.bto.org/birdfacts/
www.birdlife.org
L.Rootsmäe, H.Veroman “Eesti laululinnud”, Valgus 1974