Mustpea-põõsalind

FOTO: Remo Savisaar

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitstavate liikide nimekirja.

Millal võib Eestis kohata... Linnud saabuvad meile 10. – 15. mai paiku. Esimestena saabuvad isaslinnud. Massilisem ränne toimub mai teisel poolel. Lahkuvad augustis ja septembris. Üksikuid linde on kohatud oktoobris ja novembris.

Välimus. Väikest kasvu linnu ülapool on pruunikashall, alapool valkjas. Isaslinnu lagipea on must, emaslinnul punakaspruun.

Segamini võib ajada... Aed-põõsalinnuga. Aed-põõsalinnu sulestik on pruunikas, kuid mustpea-põõsalinnul hallikas ja mustpea-põõsalinnu pealagi on must.

Levik ja rändamine. Mustpea-põõsalind pesitseb Euroopa põhja- ja parasvõõtmeosas.  Talvitumisalad on lindudel Lõuna-Euroopas ja Aafrikas.

Kus võib kohata... Lindu võib kohata salu-kuusikutes, varjulistes parkides, aedades ja kalmistuil. Sageli jagab elupaiku aed-põõsalinnuga.

Eluiga. Tüüpiline eluiga on 2 aastat.

Eluviis. Mustpea-põõsalind on väga liikuv, tegutseb peamiselt põõsastes, vahel ka puu otsas ja rohurindes. Laul on teistest põõsalindudest kõige meeldivam. Laulu pikkus on mõnest sekundist 10 sekundini. Laulab peamiselt põõsas või puu võras. Laulmise ajal on lind pidevalt liikvel. Hommikul alustab laulmist 45 – 65 minutit ennem päikesetõusu ja õhtul lõpetab laulmise pool tundi ennem päikeseloojangut. Laulmine vaibub juuli keskel.
Mustpea-põõsalinnud rändavad öösiti, noored linnud asuvad teele ennem kui vanalinnud.

Pereelu. Isaslind ehitab 2 – 3 mängupesa. Emaslind valib neist ühe välja, mis koos lõpuni ehitatakse. Pesa paikneb kõrgemal kui aed-põõsalinnu pesa. Pesa ehitatakse rohukõrtest, taimevillast, jõhvidest. Pesa on tugev ja tihe ning asub oksal või okste vahel rippudes. Pesitseb suve jooksul ühe korra. Pesast võib mune leida mai lõpust juuli alguseni. Tavaliselt on pesas 4 – 6 muna. Hauduvad mõlemad vanalinnud. Haudevältus kestab 11 – 14 päeva. Pojad on esimestel päevadel väga õrnad ja külmakartlikud. Pojad lahkuvad pesast 10. – 13. päeval, olles veel mõne päeva lennuvõimetud. Pärast pesast lahkumist toidavad poegi veidi aega veel vanalinnud. Suguküpseks saavad noorlinnud 1 aastaselt.

Toidulaud. Toiduks on linnul putukad, keda otsib puuvõrades ja põõsastes. Suve teisel poolel sööb ka marju, mis neelab tervelt alla.  Marjade seemneid lind ei seedi, mistõttu levitab oma väljaheidetega puid ja põõsaid. Mürgised marjad teda ei kahjusta.

Vaenlased.* Röövlinnud ja väikekiskjad.

Arvukus. Eestis pesitseb 150-250 tuhat paari, Euroopas 25-49 miljonit paari.

Iseärasused. Lauluga matkib ka teisi linde, samuti võib puuris olev lind ära õppida isegi lühemad inimkeelsed fraasid.

Kasutatud allikad.
http://fi.wikipedia.org/wiki/
http://www.birdguides.com/species/
http://blx1.bto.org/birdfacts/results
www.birdlife.org
L.Rootsmäe, H.Veroman “Eesti laululinnud”, Valgus 1974