Aed-põõsalind

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitstavate liikide nimekirja.

Millal võib Eestis kohata... Linnud saabuvad meile 20. mai paiku, isaslinnud varem kui emaslinnud. Lahkuvad augustis, harva võib neid näha veel septembris.

Välimus. Aed-põõsalind on ühtlaselt pruunikashall, väike lind. Alapool on heledam kui ülapool.

Segamini võib ajada... Mustpea-põõsalinnuga, aed-põõsalind on pruunikas kollase kõhualusega, kuid mustpea-põõsalind hallikas valge kõhualusega ja musta pealaega.  Segi võib minna veel väike-lehelinnuga, kuid aed-põõsalinnul on tagasihoidlikum värvus. Väike-lehelinnul
on kõhualune ja sulestik veidi erksam kollane. Sarnaneb veel tiigi-roolinnuga. Tiigi-roolinnul on aed-põõsalinnust punakam sulestik.

Levik ja rändamine. Aed-põõsalinnud pesitsevad Euroopa põhjapoolses ja parasvöörme osas ning Lääne-Aasias. Talvitumisalad asuvad Aafrika metsades ja savannides.

Kus võib kohata... Elutsevad lehtmetsades, puisniitudel, lehtvõsades, parkides ja aedades. Eestis on ta üldlevinud haudelind

Eluiga. Keskmiselt 2 aastat, Pikim teadaolev eluiga on pea 4 aastat..

Eluviis. Aed-põõsalind on rahutu ja püsimatu, pidevalt hüpleb põõsastes, puuvõras toitu otsides. Laul on aed-põõsalinnul meeldiv, kiire ja ühtlase tugevusega. Laulab 5 – 10 meetri kõrgusel lehtpuuvõras, hüpeldes oksalt oksale. Harva laulab ta lennul puult puule ja hommikul võib lauldes ka oksal paigal püsida. Aed-põõsalind alustab laulmist hommikul 50 – 70 minutit ennem päikesetõusu ja lõpetab laulmise natuke ennem päikeseloojangut. Hommikul ja ilusa ilmaga keskpäeval on laul intensiivne, tuulise ilmaga juhuslik. Pärast keskpäeva ja õhtul muutub laul loiuks  Laulmise lõpetab lind juuli lõpu poole.
Aed-põõsalinnud rändavad öösiti.

Pereelu. Isaslind hakkab ennem partneri saabumist ehitama mängupesi, emaslinnu saabudes püüab köita ta tähelepanu pesa näitamisega. Emaslind otsustab hiljem milline pesa saab pärispesaks. Seejärel ehitavad mõlemad linnud pesa lõpuni valmis. Pesa ehitatakse noore puu otsa, kõrge puu alumistele okstele, põõsasse või rohttaimestikku. Pesamaterjaliks on kuivad rohukõrred ja jõhvid. Pesa on poolkerakujuline suur ja kohev. Aed-põõsalind pesitseb meil ühe korra suve jooksul, õnnestunud peistsemise korral kasvatab veel teisegi pesakonna üles. Mune võib leida juunist juuli keskpaigani. Tavaliselt on pesas 4 – 6 muna. Haub peamiselt emaslind. Vahel vahetab isaslind emaslinnu välja, kuid peamiselt laulab ta pesa umber ja valvab. Haudevältus kestab 11 – 14 päeva. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud. Pojad väljuvad pesast 10. – 12. päeval, häirimise korral aga juba 7-l päeval. Lennuvõimeliseks saavad 11-13 päevaselt, suguküpseks 1 aastaselt.

Toidulaud. Toiduks on tal mitmesugused putukad ja nende vastsed. Samuti marjad ja seemned.

Vaenlased.* Suuremad röövlinnud, väikekiskjad.

Arvukus. Eestis pesitseb 200-400 tuhat paari, Euroopas 17-31 miljonit paari.

Iseärasused. Aed-põõsalind on ettevaatlik, kuid mitte arg. 

Kasutatud allikad.
http://jogu.pri.ee/elukad/linnud.html
http://fi.wikipedia.org/wiki/
http://blx1.bto.org/birdfacts/
http://www.rspb.org
www.birdlife.org
L.Rootsmäe, H.Veroman “Eesti laululinnud”, Valgus 1974