Tuttvart

FOTO: Remo Savisaar

Kaitse Eestis. Tuttvart pole kaitsealune liik.

Millal võib Eestis kohata? Tuttvart on Eesti arvukamaid sukelparte. Lisaks paiksetele lindudele, kes viibivad siin aprillist oktoobrini on palju ka läbirändajaid. Vähesed tuttvardid jäävad siia ka talvituma.

Välimus. Isaslinnud on mustad, helevalgete külgedega, kollaste silmadega ning kuklas ripub must lillakalt helkiv tutt. Emaslind on tumepruun, valkja kõhuga. Tema tutt on oluliselt lühem. Puhkesulestikus isaslind on väga sarnane emaslinnule.

Segamini võib ajada... Tuttvarti on kerge sassi ajada merivardiga. Erinevalt merivardi isaslinnust, kelle selg on hallitriibuline, on tuttvardi selg üleni must. Teiseks puudub merivardil tuttvardile tunnuslik suletutt. Emaslinde on veelgi kergem segi ajada. Merivardi emaslind on vaid veidi heledam (eriti selg).

Levik ja rändamine. Eestis on tuttvardi peamiseks levialaks Lääne-Eesti saared, Põhja-Eesti rannik ning Emajõe jõgikond. Kevadrände ajal peatub meie meredes ligi 90 000, sügisrände ajal umbes 30 000 isendit.

Kus võib kohata. Tuttvart elutseb peamiselt järvedel ja merelahtedel.

Eluiga. Tuttvardi eluiga on 10-15 aastat.

Eluviis. Tuttvardid pesitsevad harilikult tihedate kogumikena, sest nii on oht röövlooma või -linnu toidulauale sattuda väiksem. Mõnikord rajavad nad enda pesa naerukajakatekoloonia kaitsvasse varju, et pääseda suuremate kajakate rüüstetegevuse eest.

Pereelu. Tuttvart pesistseb nii mererannas kui siseveekogudel. Tuttvart ehitab pesa maapinnale ning see on valmistatud erinevatest kõrrelistest ja vooderdatud udusulgedega. Tavaliselt on kurnas 8 muna, mõnikord kuni 11. Munad on valkjas-oliivipruunid. Haudumine kestab 23-25 päeva. Lennuvõimelikseks saavad noorlinnud

Toidulaud. Kuna tuttvardid on väga head sukelduja, siis peamiseks toiduks on neile vees elavad selgrootud. Lisaks söövad nad ka veetaimi.

Vaenlased. Tuttvardi poegadel on palju vaenlasi ning nad satuvad tihti kiskjate saagiks.

Arvukus. Haudelinnuna hinnatakse tuttvardi arvukust Eestis 4000-6000 isendile, kuid kahjuks on tema arvukus langema hakanud. Rände ajal peatub meie meredes aga ligi 90 000 isendit.

Iseärasused. Tuttvardid võivad vahel jagada enda pesa mõne lähisugulasega, nagu näiteks sinikael-pardiga.

Kasutatud allikad.
C-F Lundevall, M Bergström “Põhjamaa linnud”, Varrak 2005
T.Valker “Väike veelinnuraamat”, Maalehe Raamat 2006
D. Couzens, D. Cottridge “Linnud - Euroopa linnuliikide täielik käsiraamat”, Varrak 2007
www.wikipedia.org
www.identify.whatbird.com
Enda tähelepanekud