Vööt-põõsalind

FOTO: Remo Savisaar

Kaitse Eestis. III kaitsekategooria. (III kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka.)

Millal võib Eestis kohata... Vööt-põõsalind saabub meile hiljem kui teised põõsalinnud, mai teisel poolel. Lahkuvad linnud augustis, harva on nähtud neid ka septembris.

Välimus. Isaslinnu ülapool on tuhkhall, emaslinnul pruunikam. Alapool on valkjas, tumedate vöötidega, millest on lind ka nime saanud. Nokk on väike. Põõsalindudest on vööt-põõsalind suurim. Meie laululindudest on ainsana vööt-põõsalinnu silma vikerkest kollane.

Segamini võib ajada... Meenutab punaselg-õgijat, kuid vööt-põõsalind on saleda nokaga ja püsimatu käitumisega.

Levik ja rändamine. Vööt-põõsalind pesitseb Ida-Euroopas ja parasvöötme Aasias. Talvituvad vööt-põõsalinnud Kirde- ja Ida-Aafrikas.

Kus võib kohata... Pesitsusajal elutsevad linnud põõsaniitudel, võsades ja põõsastikes. Samuti võib teda kohata rannakadastikes ja suuremates põõsastega parkides.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on veidi alla 7 aasta.

Eluviis. Tegutseb põõsastes ja puudel. Kuna ta on väga arg, siis näeb teda lähedalt vaid juhuslikult. Mängulennul võib teda rohkem kohata, sest siis laulab ta põõsaste kohal. Laul on lühike ja sarnaneb aed-põõsalinnu ja pruunselg-põõsalinnu laulule. Määramist kergendab varblasetaoline täristav ärevushüüd. Hommikul alustab lind laulmist umbes tund ennem päikesetõusu ja õhtul lõpetab laulmise varsti peale päikeseloojangut. Lauluperiood kestab saabumisest kuni juuli keskpaigani.

Pereelu. Pesa ehitab lind põõsa või tiheda okaspuuheki vahele maapinna lähedale. Pesamaterjaliks kasutab ta peeni raage, rohukõrsi ja vahel ka sammalt. Pesa voodriks on peened rohukõrred ja vähesed jõhvid. Pesa on suur, sügav ja võrdlemisi lohakalt ehitatud. Pesa ehitab peamiselt emaslind.Isaslinnud ehitavad ennem emaslindude saabumist ainult mängupesi. Vööt-põõsalind pesitseb suve jooksul ühe korra. Mune võib leida pesast juuni alguses 5 – 6. Haub emaslind ja haudevältus kestab 12 – 14 päeva. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud. Pojad lahkuvad pesast 11. – 12. päeval.

Toidulaud. Toiduks on vööt-põõsalinnul peamiselt putukad ja nende vastsed, suve teisel poolel ka marjad.

Vaenlased.* Röövlinnud ja väikekiskjad.

Arvukus. Eestis pesitseb 10-20 tuhat paari, Euroopas 460.000-1.000.000.

Iseärasused. Häirimise korral jätavad linnud sageli pesa maha, väljaarvatud siis, kui pojad on juba koorunud.

Kasutatud allikad.
http://www.rspb.org.uk
http://blx1.bto.org/birdfacts/’
http://en.wikipedia.org
www.birdlife.org
L.Rootsmäe, H.Veroman “Eesti laululinnud”, Valgus 1974