Orav

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. Orav ei ole Eestis looduskaitse all.

Elupaik. Oravaid võib kohata kõigis metsatüüpides: okas-, sega- ja lehtmetsades. Oravad elavad meelsasti ka linnaparkides ja surnuaedades, kus nad on palju julgemad kui metas ja tulevad tihti uudistama, kas inimestel neile midagi süüa pakkuda on. Suurema osa oma ajast veedavadki nad puu otsas, olles aktiivsed peamiselt päeval. Pole vist vaja lisada, et oravad on äärmiselt head ronijad ning ühelt puult teisele minemiseks sooritavad nad efektseid hüppeid, mitte ei tule puu otsast alla ja ei roni järgmist puud pidi uuesti üles tagasi.

Segamini võib ajada. Oravat pole meie metsades võimalik kellegagi segamini ajada. Tema punase suvekarvaga ei võistle keegi ning koheva ja suure sabaga ka mitte. Talvekarvas on oravad hallid ja võivad sarnaneda kohati lendoravaga, kuid arvestades seda, et lendoravad on meil üliharudlased ja talviti väheaktiivsed, siis pole seda eriti karta, et keegi talvel lendorava tavalise orava pähe ära vahetaks.

Levik ja arvukus Eestis. Oravad on levinud üle terve Eesti ning ka Saartel. Saaremaal võib vahest kohata orava tumedat versiooni, kes siis punake suvekarva asemel kannab tumepruuni suvekarva. Täpne arvukus on hetkel teadmata, kuid väikekiskjate arvukuse kasvuga on orava arvukus viimasel kümnel aastal vähenenud. Seepärast kohtab metsas oravaid küllaltki harva, kindlam viis oravaid näha on minna mõnda suuremasse linnaparki jalutama.

Eluiga. Kuni 7 aastat.

Pereelu. Oravate jooksuaeg on jaanuarist märtsini ning pojad sünnivad pärast 36-42 päevalist kandeperioodi. Juhul kui on käes kehv käbiaasta, võivad pojad sündida alles suvel. Poegi on pesakonnas keskmiselt kolm, kuid on täheldatud ka 1-8 pojalisi pesakondi. Pojad iseseisvuvad 10 - 16 nädala jooksul. Oravad võivad aasta jooksul üles kasvatada kuni kaks pesakonda.

Orava pesa meenutab mõnes mõttes linnupesa, sest see ehitatakse kõrgele puu otsa okstest ja samblast. Vahel kasutavad oravad pesitsemiseks ka õõnsusi.

Toidulaud. Oravad söövad männi- ja kuuseseemneid, tammetõrusid, marju, seeni, puukoort ning puumahla. Oravad koguvad ka toiduvarusid, peites neid maa-alla või siis puuõõnsustesse või koorelõhedesse. Suurem osa oravate aktiivsusajast möödubki toitudes, halb ilm võib oravate tegevust tugevasti pärssida, sest nad suudavad ilma toiduta vastu pidada kõigest paar päeva.

Vaenlased. Oravate vanelasteks on metsnugised ja suuremad röövlinnud.

Huvitavaid tähelepanekuid. Kevadisel ajal näitavad oravad üles oma kiskjaoskusi, sest nende toidulauale lisanduvad linnumunad. Siis muutuvad armsad oravad halastamatuteks röövliteks.

Orava koduterritooriumi suuruseks võib olla kuni 50 hektarit.

Kasutatud allikad.
BBC Wildfacts
Red squirrel
Enda tähelepanekud loodusest.