Mäger

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. Ei kuulu Eestis kaitsealuste liikide hulka.

Elupaik. Mäger elab urgudes, mida aastakümneid kasutades võivad moodustuda suured "mägralinnakud". Sellised linnakud võivad olla mitme korrusega ja üle 100 urusuudmega.Mäger saab urge teha vaid sinna kus on põhjavesi võimalikult sügaval ja kuhu ei koguneks pinnavett.
Mäger eelistab liigirikkaid segametsi, kuid urge on leitud ka kuivadest männikutest ja isegi rabasaartelt.

Eluviis. Mäger on peamiselt öise eluviisiga, alustades oma toiduotsingutega hämaras. Öine toiduring võib kujuneda mitme kilomeetri pikkuseks, kuid see sõltub elupaigast ning toidu kättesaadavusest.

Segamini võib ajada. Ilmselt mitte kellegagi, sest välimuselt on tal väga ainuomased tunnused (valged triibud üle koonu, jässakas keha) Tegevuse poolest võib teda segi ajada nt. rebasega, kes on ka tragi urukaevaja, kuigi rebase urust välja veetud materjali hulk pole nii suur kui mägra uru oma.

Levik ja arvukus Eestis. Eestis on mäger levinud kõikjal peale väikesaarte ja Hiiumaa. Arvatakse, et Eestis tegutseb ligikaudu 3-4 tuhat mäkra.

Eluiga. Kuni 15 aastat.

Pereelu. Jooksuag kestab juunist augustini (algus võib ka varem olla). Pojad (2-6) sünnivad märtsis-aprillis. Nägema hakkavad nad kuu vanuselt, urust välja käima poolteise kuni kahe kuu vanuselt. Pojad hakkavad iseseisvalt toitu otsima sügisel. Mäger saab suguküpseks kahe aastaselt.

Toidulaud. Aeglase ja kohmaka liikumisega ei ole võimeline mäger saaki jälitama, seetõttu peab ta leppima kõige muuga mis tema toitumisradadele jääda võivad marjad, putukad, pisiimetajad, seened jne. Kevadel ja suvel lisanduvad toiudlauale maas ja madalal pesitsevate lindude munad.

Vaenlased. Vägevate urusüsteemide tõttu on mäger vaenlaste eest hästi kaitstud. Ainult oma toitumisradadel liikudes võivad tema looduslikeks vaenlasteks olla hunt ja ilves.

Huvitavaid tähelepanekuid. Kui mägral on palju toitumisradasid, valib ta alati selle mille suund on vastutuult, vältides nii vaenlaste ootamatuid rünnakuid. Tuhnides maad ja lammutades vanu kände röhitseb mäger nagu väike seapõrsas.

Kasutatud allikad.
T. Randla „Jahimehe käsiraamat“, Valgus 1979.
T. Randveer „Jahiraamat“, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2003.