Kanepilind – seltsiv seemnetoiduline

Kaitse Eestis. Kanepilind ei ole Eestis looduskaitse all.

Millal võib Eestis kohata... Saabub Eestisse märtsi lõpul, lahkumine algab septembris.

Välimus. Väike sihvakas väga lühikese ja väikese nokaga lind. Ülapool on pruun, pea hall ja alapool hele. Suvel on isaslind emaslinnust värvikam. Tal on helepunane laup, mis kevadeti on eredam; rind on roosakas. Mõlemal sugupoolel on hele põselaik. Suletud tiibadel on valge laik, lennul paistavad tumedatel tiibadel ja sabal valkjad triibud. Talvel on emas ja isaslind sarnasemad. Noorlinnud sarnanevad täiskasvanud emaslinnuga.

Segamini võib ajada... Mägi-kanepilinnuga, kuid viimane erineb ühtlaselt triibulise pruunika sulestiku poolest, lisaks muutub mägi-kanepilinnu nokk talvel kollaseks. Teiseks sarnaseks liigiks on urvalind. Erinevuseks on tema pikkade tumedate triipudega hele alapool, triibuline selg ja tume saba.

Levik ja rändamine. Liik on levinud peaaegu kogu Euroopas, Edela-Aasias ja Loode-Aafrikas. Lõunapoolsed linnud on paiksed, põhjapoolsed linnud rändavad talvel lõuna poole.

Kus võib kohata... Loopealsed kadastikud, võsastikud, kuusehekid, jäätmaad, metsistunud aiad.

Eluiga. Tüüpiline eluiga on 2 aastat, pikim teadaolev eluiga 9,5 aastat.

Eluviis. Kanepilinnud on elavad ja seltsivad linnud. Suurema osa aastast rändavad ja toituvad kanepilinnud salkades. Nad on rahutud linnud jäädes harva kauemaks ühele kohale ning ehmuvad kergesti. Nad võivad ühineda teiste sarnaste huvidega liikidega nagu metsvindid, koduvarblased ja tsiitsitajad. Kui suurt parve heidutada, siis eralduvad kanepilinnud teistest ja moodustavad oma salga. Eraldi grupis keerlevad kanepilinnud ratasringi nagu oleks ühendatud nähtamatute elastsete sidemetega. Nad on pisut julgemad pesitsusajal, aga isegi siis otsivad nad poegadele toitu väiksemate gruppidena.
Erinevalt enamikust vintlastest toitub kanepilind, kelle peamiseks toiduks on umbrohtude seemned, maapinnal, tallates maha lühikeste taimede varsi, et seemneid õisikutest kätte saada.
Kanepilind laulab tavaliselt kõrgemal kohal ja vahel ka lennul. Lauluks on sädistav trillerdus, mille sekka kostub kutsehüüdeid „djadik“ . Kanepilinnu laul on ilus kuid õrn, nii et see pääseb mõjule ainult vaikuses.

Pereelu. Kanepilinnud moodustavad paarid aprilli alguses. Nad pesitsevad varem kui enamik teisi vintlasi ja võivad muneda juba aprilli keskel. Kuna sellel ajal on lehestikku vähe, teeb kanepilnd oma pesa igihaljasse põõsasse või puule (sageli kadakasse või kuuske). Pesa on hästi varjatud viltjas ehitis raagudest, juurtest ja rohukõrtest. Pesa ehitab emaslind. Isaslind hoiatab ehitusperioodil emaslindu läheneva ohu korral. Kurnas on 3 -7 muna. Munad on valkjassinised, tavaliselt roostekarva ning tumepruunide täppidega, harva ka ilma. Haub ainult emaslind, keda isaslind toidab. Haudeaeg on 11 – 14 päeva. Pojad hoiavad pesa lahkudes umbes kahenädalastena. Peale seda hoolitseb nende eest peamiselt isaslind. Suguküpsuse saavutavad noored linnud järgmisel kevadel.
Headel aastatel võivad kanepilinnud üles kasvatada kaks või isegi kolm pesakonda.

Toidulaud. Kanepilind on peaaegu täiesti seemnetoiduline. Tema toidus on tüüpilised oblika, ussitatra, ristõieliste (nt. põldsinep), vesiheina, võilille ja ristirohu seemned.

Vaenlased.' Röövlinnud ja väikekiskjad.

Arvukus. Eestis pesitseb 20 000 – 50 000 paari, Euroopas 10-28 miljonit paari.

Iseärasused. Kanepilind on üks väheseid linnuliike Euroopas, kes toidab oma poegi peaaegu täielikult taimse ainesega.

Poegadega pesa ei hülga kanepilind kunagi. Munadega pesa jätavad nad maha ainult siis, kui mõni munadest on purunenud ja rebu kleepub vanalinnu sulestikule.

Kasutatud allikad.
www.Wikipedia.org
http://www.euring.org/data_and_codes
http://blx1.bto.org/birdfacts/
http://www.birdlife.org/
Sterry P. Mis lind see on? Kirjastus Varrak 2006
Elphick J., Woodward J Linnud Kirjastus Tänapäev 2006
Couzens D. Linnud Kirjastus Varrak 2007