Kadakatäks

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. Kadakatäks pole kaitsealune liik.

Millal võib Eestis kohata... Kadakatäks saabub Eestisse aprilli lõpus, mai alguses ning lahkub augusti teisel ja septembri esimesel poolel. Harva on üksikuid isendeid näha veel oktoobriski.

Välimus. Kadakatäks on väike, (varblasesuurune) ümara kehaga, pikkade saledate jalgadega, lühikese sirge sabaga kirju lind. Kehahoid on püstine. Isaslinnul on lai valge kulmutriip ja peenem valge vööt alapõsel, emaslinnu kulmutriip on heleruuge. Hundsulestikus isalinnul on must põsk ning valged laigud õlasulgedel ja laba-hoosulgedel. Linnu ülapool on tumepruun, rind ja kurgualune aprikoosivärvi. Saba on musta tipuga ja saba tüvikualal on varieeruva laiusega valged küljed, mis on nähtavad peamiselt linnu laskumisel. Emaslind on heledam, üleni pruunikas ja tuhmkollane. Noorlinnud on tähnilised, hägusa peamustriga. Sügisel on emas- ja isaslinnud värvuselt sarnased, alapool ruuge kuni ookerpunane ja tähniline ülapool on pruuni-mustakirju.

Segamini võib ajada... Sarnased liigid on kivitäks, kaelustäks, kõrkja-roolind. Kadakatäksi saba on lühem kui kivitäksi saba ning sellel pole sellist iseloomulikku valget laiku musta T-kujundiga, nagu on kivitäksi sabal. Kadakatäksil on hele kulmutriip laiem kui kivitäksil. Ka on kivitäksi seljasuled hallikamad kui kadakatäksil. Kaelustäksi sulestiku värv võib sarnaneda kadakatäksi sulestikuga. Kadakatäksi aitab eristada hele kulmutriip, mis kaelustäksil puudub. Ka on kaelustäksi saba üleni mustjaspruun või must. Nii kadakatäksil kui ka kõrkja-roolinnul on lai hele kulmutriip. Kõrkja-roolinnul on ühevärviline roostjas või ruuge päranipuala, saba ühtlaselt tumepruun ilma musta alaserva ja valge küljeta tüvikualal. Laul on tal erinevalt kadakatäksist jõuline ja varieeruv.

Levik ja rändamine. Kadakatäksi leviala hõlmab nii Euroopat kui ka Aasiat. Eestis on ta üldlevinud, harilik, kohati rohkearvuline haudelind. Kadakatäksid talvituvad Aafrika lääne- ja keskosa savannides. Ränne toimub öösel väikeste salkadena.

Kus võib kohata... Kadakatäks on avamaastiku lind, eelistades väheste põõsastega hooldamata rohumaid, lagedaid nõmmesid ja rabasid. Võib kohata ka põõsastikes ja teede ääres, soos, raiesmikel, põldude ääres ning loopealsel.

Eluiga. Ca 5 aastat, pikim teadaolev eluiga on üle 7 aasta.

Eluviis. Armastab vaikselt istuda väljapaistval kohal, seetõttu on seda lindu hea jälgida. Tavaliselt valib lind istumiseks madalama koha nagu põõsaoksa, tara, traadi või rohttaime ladva. Lendab madalal ja läbib lühikesi vahemaid. Maas liigub edasi hüpeldes, nõksutades sageli keha ning viibutab sabaga.
Kadakatäksid laulavad päev läbi. Alates mai lõpust võib kadakatäksi laulmas kuulda ka öösel. Laulmist alustavad nad juba saabudes ning viimaseid lauljaid võib kohata isegi juuli alguses. Laul on katkendlik krigina- ja vilesegune, enamasti 1-sekundiline laulustroof. Peaaegu iga laulustroof kõlab isemoodi. Mõned kadakatäksid on osavad teiste lindude (rootsiitsitaja, karmiinleevike) laulukatkeid jäljendama.

Pereelu. Pesitseb lage- ja põõsasniitudel, põllupeenardel, soodes ja loopealsetel. Isaslinnud saabuvad kevadel varem kui emaslinnud ning valivad välja pesitsusterritooriumi. Isaslind eelistab eelmisel aastal kasutatud territooriumi. Kui see ala on varem kohalejõudnud linnu poolt juba hõivatud, võib puhkeda äge kaklus territooriumi pärast. Emalindude saabudes algab paaride moodustumine ning pulmamäng, mille käigus isalind lendab lauldes ja tiibu väristades ümber emalinnu. Linnud pesitsevad meelsasti teineteise naabruses. Pesakoha valib välja emalind. Isalind jälgib sageli läheduses pesaehitust, kuid tegevusse ei sekku. Pesa valmib 2-3 päevaga. Pesa on hästi varjatud ning seda on raske leida. Pesitsemise kohta on kergem leida siis, kui jälgida emalindu pesa ehitamise perioodil. Pesa ehitatakse kuivadest kõrtest, samblast ja lehetükikestest, sisevoodriks kasutatakse peenikesi rohujuuri, jõhve, karvu ja taimevilla. Pesa võib kõige sagedamini leida kraavikaldalt või mättaserva alt kulu seest. Pesi on leitud ka haohunnikust. Pesast on leitud 3-8, tavaliselt 5-7 muna. Munad on ühevärvilised rohekad või sinakad, harva roostjate täppidega. Poegi haub vaid emalind, isalind jälgib ümbrust ja hoiatab haudujat ohu eest. Haudumine kestab 12-13, harva 14 päeva. Esimestel päevadel soojendab emalind poegi ning isalind toidab. Hiljem hakkavad toitu tooma mõlemad linnud võrdselt. Vanalinnud on pesale minnes ülimalt ettevaatlikud. Inimese läheduses istub vanalind kõrgemal kohal ja jälgib inimese liikumist. Võimaluse korral üritab inimest häälitsustega pesast kaugemale meelitada. Kui inimene viibib pesa läheduses pikemat aega, neelab vanalind poegadele mõeldud putukad ise alla, reetmata pesa asukohta. Pojad lahkuvad pesast enne lennuvõimestumist 12-13. elupäeval, poegade tülitamise korral juba varem. Lennuvõimelised on pojad 17-19. elupäeval. Meie piirkonnas on kadakatäksil tavaliselt 1 kurn mune suve jooksul. Suguküpseks saavad noorlinnud 1 aastaselt.

Toidulaud. Toitub putukatest ja nende vastsetest, ämblikest, limustest ja ussidest.

Vaenlased.* Röövlinnud ja väikekiskjad.

Arvukus. Eestis pesitseb 50.000 – 150.000 paari, Euroopas 5,4-10 miljonit paari.

Iseärasused. Nendes piirkondades, kus kadakatäksid pesitsevad suve jooksul kaks korda, võivad paarilised kahe munakurna vahelisel perioodil vahetuda. Ka võib isalind minna uue paarilise juurde enne, kui esimene pesakond on üles kasvatatud, Siis võivad emalinnule appi poegi toitma asuda mistahes soost vallalised linnud.

Kasutatud allikad.
www.eoy.ee
www.birdcare.com
http://www.birdlife.org/
# L. Rootsmäe, H. Veroman „Eesti laululinnud“, “Valgus“ 1974
# D. Couzens „Euroopa lindude täielik käsiraamat“, Varrak 2005
# L. Jonsson „Euroopa linnud“, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004
# P. Hayman, R. Hume „Linnusõbra taskuraamat“, Varrak 2004
# E. Kumari „Eesti lindude välimääraja“, Valgus 1974
# J. Elphick, J. Woodward „Linnud“, DK 2003