Saarmas - veehunt

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. III kategooria (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka)

Elupaik. Saarmas elab mageveekogudes, kuid ka soolastes veekogudes, kus leidub sobivad varjepaiku. Urg asub tavaliselt kaldas, puuõõnes, puujuurte ja kivide vahel või turbatunnelis. Uru sissepääsu ava asub enamjaolt vee all, sel juhul on kambrilaes õhuauk. Lesimiskohad on tal veest väljas taimestikus.

Eluviis. Põhitegevus toimub saarmastel öösel. Päeval aga lesib urus või lesimispaigas. Kodupiirkonnad on saarmal tavaliselt piki veekogu kallast kuni 15 km pikkused. Elutsevad ühest või mitmest emasloomast ja sama aasta poegadest koosnevates pererühmades, millel on ühine territoorium. Ülejäänud üksidased saarmad tulevad kokku vaid paaritumise ajaks.

Segamini võib ajada. Saarmast võib tihti kopraga sassi ajada, eriti kuna neid mõelmaid näeb põhiliselt vees ujumas ja muud peale nina ja silmade näha pole.

Levik ja arvukus Eestis. Saarmas on levinud üle terve Eesti ning tema arvukuseks hinnatakse 1500-2000 isendit.

Eluiga. Looduses on keskmine eluiga 3 - 4 aastat. Vangistuses aga kuni 15 aastat.

Pereelu. Jooksuaega ei ole saarmastel kindel, kuid on teada, et tiinus kestab kusagil 61-63 päeva. Mille järel sünnib kesmiselt 2-3 poega, kes on sündides kuni 35 päeva pimedad ja viibivad ainult urus. Emapiimast võõrduvad pojad kusagil 16-nädalaselt ja umbes 4. elukuul viiakse nad vette ja jugustatakse ujuma, sest selles eas püsivad saarmad väga hästi pinnal. Poegade eest hoolitseb ainult emasloom, kelle juurde ka pojad umbes aastaks jäävad.

Toidulaud. Saarmas on kiskja ja sööb peamiselt kalu (ahvenaid, hauge, lutse, karpakalu, forelli, põhiliselt 20-25cm pikkuseid isendeid), vahel sööb ta ka muid selgroogseid nagu veelinnud, mügrid, rotid ja kahepaiksed, kuid ka selgrootud satuvad vahest toidulauale.

Vaenlased. Peamisteks vaenlasteks võivad olla toidunappus, maanteeliiklus, haigused ja mõrdades uppumine. Looduslikest vaenlastest võiks mainida hunti.

Huvitavaid tähelepanekuid. Saarmas suudab ujuda 7-8 tundi järjest kiirusega 1,5-2km/h.

Saaki püüdes suudavad saarmad kuni 40 sekundit vee all olla.

Saarmas on väga mänguhimuline loom, kes võib sukelduda näiteks kivikeste järele.

Kasutatud allikad.
Animal Diversity Web
David W.MacDonald  Pirscilla Barett ‘’Euroopa imetajad’’
Wikipedia