Võsa-uruhiir

Kaitse Eestis. Võsa-uruhiir ei ole Eestis looduskaitse all.

Elupaik. Elab peamiselt niisketel ruhomaadel ja metsades (harva okasmetsas). Pesa asub kuni 30cm sügavusel maa-all ning on koosneb samblast ja tamejuurtest. Ringi liigub enamjaolt öösiti ning elab pesakondadena koos.

Segamini võib ajada. Hamsterlasi, kelle alla soo-uruhiirgi kuulub on palja silmaga raske eristada teistest hamsterlastest, kes kõik on pelglikud ja varjulise eluviisiga loomad. Sellest tulenevalt on nende vaatlemine raskendatud. Tihti kuuleb küll tegutsemist, kuid tegutsejat ennast näha ei ole. Seepärast võib võsa-uruhiirt segamini ajada praktiliselt kõigi teiste sama suurte ja sama värvi näriliste, hiireliste ja hamsterlastega.

Levik ja arvukus Eestis. On rohkem levinud mujal Euroopas, Eestis on teda harva kohatud. Võib siin ka vähervuliselt elada.

Eluiga. Keskmine on 18 kuud, kuid võivad elada 24 kuu vanuseks.

Pereelu. Võsa-uruhiir võib sigida aasta läbi, aga eelistab aega märtsist otoobrini. Peale 21 päevast tiinust sünnib 2-3 pojast koosnev pesakond. Pojad sünnivad paljaste ja pimedatena ning nende silmad avanevad 10-11 päeva vanuselt. Ema imetab poegi 2 nädalat ning täiskasvanuks saavad nad 2 kuuga.

Toidulaud. Võsa-uruhiir nn taimetoiduline enamjaolt sööb ta juuri ja mugulaid s.t. toitub maa all.

Vaenlased. Nagu kõigil pisiimetajatel on ka kuhja-uruhiirtel väga palju vaenlasi. Kõik röövlinnud ja -loomad võtavad neid võimalusel saagiks.

Kasutatud allikad.
Animal Diversity Web
David W.MacDonald  Pirscilla Barett ‘’Euroopa imetajad’’
Wikipedia