Tiigilendlane

Kaitse Eestis. Tiigilendlane kuulub II kategooria kaitsealuste liikide hulka (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu).

Elupaik. Tiigilendlane elab madalikupiirkondades metsastel aladel, kus on juurdepääs nii veekogudele kui ka niitudele. Suvisteks varjepaikadeks kasutab katusealuseid, pööninguid ja puuõõnsusi. Talvel aga koopaid, kaevandusi, keldreid. Talvitub nii rippudes kui ka pragudesse ronides. Talveuni kestab oktoobrist aprillini.

Tiigilendlane on ööloom ja lendab peidupaigast hilja välja. Toitub hommikul ja õhtul. Ette võtab lühikesi rändeid. Pikim teadaolev ränne 330km. Eestis 124km. Suviti moodustatakse 40-400 emasloomast koosnevaid kolooniaid tavaliselt just poegimisperioodil. Isasloomad on emamjaolt üksildasemad ja liiguvad väiksemates kolooniates.

Segamini võib ajada. Kuna nahkhiirlasi näeb peamiselt hämarikus või pimedas ning nad lendvad kiiresti ja kaootiliselt, siis on neid praktliliselt võimatu üksteisest eristada. Määrama saab hakata, kui leitakse puhkeseisundis nahkhiir, kes püsib paigal või magab talveund.

Levik ja arvukus Eestis. Tiiglendlasi Eestis leitud Saaremaalt ja mandrilt. Arvukus on väike, kohatud on vaid üksikuid isendeid ja väga väikseid kolooniaid.

Eluiga. Kuni 19 aastat.

Pereelu. Paaritumine algab juba augusti lõpus seda ka talvitumispaigas. Poegimiskoloonia varjupaik otsitakse mais ning pojad sünnivad alates juuni keskpaigast ja lahkuvad emade juurest augustis, kui algab uus paaritumishooaeg. Poegi sünnib aastas üks. Poegade eest holitsevad ainult emasloomad.

Toidulaud. Sööb peamiselt lendavaid putukaid, keda vahel eepinnalt püüab.

Vaenlased. Looduslikke vaenlasi pole kuid poegimiskolooniad võivad rüüstamas käia kassid.

Kasutatud allikad.
Animal Diversity Web
David W.MacDonald  Pirscilla Barett ‘’Euroopa imetajad’’
Wikipedia