Kuhja-uruhiir

Kaitse Eestis. Kuhja-uruhiir ei ole Eestis looduskaitse all.

Elupaik. Kuhja-uruhiired asustavad heinamaasid, niite ja soistunud alasid Põhiline, et leiduks piisavalt alustaimestikku, kuhu varjuda ja kus toitu otsida.

Segamini võib ajada. Hamsterlasi, kelle alla kuhja-uruhiirgi kuulub on palja silmaga raske eristada hiirlastest, kes on pelglikud ja varjulise eluviisiga loomad. Sellest tulenevalt on nende vaatlemine raskendatud. Tihti kuuleb küll tegutsemist, kuid tegutsejat ennast näha ei ole. Seepärast võib leethiirt segamini ajada praktiliselt kõigi teiste sama suurte ja sama värvi näriliste, hiireliste ja hamsterlastega.

Levik ja arvukus Eestis. Kuhja-uruhiir on levinud üle terve Eesti ning on igal pool tavaline. Täpne arvukus on teadmata.

Eluiga. Kuni 2 aastat.

Pereelu. Kuhja-uruhiirte jooksuaeg algab märtsis ja kestab kuni oktoobrini. Pärast 18-20 päevalist tiinusperioodi sünnitab emane keskmiselt 4 - 6 poega. Pojad iseseisvuvad umbes nelja nädala möödudes. Emane kasvatab pojad üles üksi kuskil puujuurte alla, urgu või mujale peidulisse kohta rajatud pesas. Emahiired hoolitsevad poegade eest tähelepanelikult ning kui mõni poeg peaks pesast eemale jalutama, võtab ema tal hammastega kuklast kinni ja tassib pessa tagasi.

Toidulaud. Kuhja-uruhiired toituvad peamiselt lehtedest ja kõrrelistest, vahel võtavad juurde ka lehtpuude pungasid.

Vaenlased. Nagu kõigil pisiimetajatel on ka kuhja-uruhiirtel väga palju vaenlasi. Kõik röövlinnud ja -loomad võtavad neid võimalusel saagiks.

Huvitavaid tähelepanekuid. Paljud röövlinnud sõltuvad kuhja-uruhiire arvukusest. Nii tõestati Inglismaal, et luues kuhja-uruhiirele sobivaid elupaiku, kasvas sealne tulletallaja populatsioon.

Ringirännatas jätavad kuhja-uruhiired maha oma lõhnaraja, et teisi uruhiiri eemale peletada. Paljud röövlinnud kasutavad seda sama rada, millest kiirgab UV laineid just hiirte püüdmiseks.

Kasutatud allikad.
Field vole
Wikipedia
BBC Wildfacts