Kaitse Eestis. Habelendlane kuulub II kategooria kaitsealuste liikide hulka (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu).

Elupaik. Habelendlasi kohtab rohkem inimasulate läheduses, sest nad eelistavad elupaikadena avamaastikke, koduaedasid, külade ümbrusi ja linnaparke. Redutamispaigaks valivad tihti pööninguid. Talveund magavad habelendlased samuti peamiselt inimese poolt rajatud ehitistes nagu koopad, keldrid ja tunnelid. Kusjuures erinevalt Brandti lendlasest, kes proovib leida mõne lõhe või mõne muu varjulisema kohe, ripuvad habelendlased küllaltki nähtavates kohtades.

Segamini võib ajada. Kuna nahkhiirlasi näeb peamiselt hämarikus või pimedas ning nad lendvad kiiresti ja kaootiliselt, siis on neid praktliliselt võimatu üksteisest eristada. Määrama saab hakata, kui leitakse puhkeseisundis nahkhiir, kes püsib paigal või magab talveund.

Levik ja arvukus Eestis. Habelendlase täpne arvukus on teadmata, kuid ta on väheldasel määral levinud üle terve Eesti.

Eluiga. Keskmisel 4-5 aastat, kuid maksimaaslelt kuni 24 aastat.

Pereelu. Habelendlased paarituvad sügisel, kuid munaraku viljastumine toimub alles pärast talveund. Emased sünnitavad juunis-juulis ühe poja. Kolmenädalaselt hakkavad noored nahkhiired juba lendma ning iseseisvuvad järgmise kolme nädala jooksul.

Toidulaud. Tulenevalt habelendlase suurusest jahivad nad ka väiksemaid saakloomi. Jahipidamine algab õhtuhämaruses, kuid habelendlane eelistab lennata madalal vee kohal või metsasihtidel, kus ta jahib sääski, mardikaid, ööliblikaid ja pisemaid kiililisi.

Vaenlased. Habelendlase suurimaks vaenlaseks on elupaikade kadumine, peamiselt põllumajanduse tõttu. Samuti ohustavad teda kõiksugu põllumajanduses kasutatavad mürgid. Looduslikke vaenlasi habelendlasel praktiliselt pole.

Huvitavaid tähelepanekuid. Habelendlase poolt tekitatud helide, mille abil nad kajaloodimist kasutavad, lainepikkuseks on 35 - 80 kHz.

Habelendlane on Brandti lendlasega äärmiselt sarnane ning kuulutati iseseisvaks liigiks alles 1970. aastal.

Kasutatud allikad.
Whiskered bat
Wikipedia
BBC Wildfacts