Vöötkakk

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. III kategooria (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka).

Millal võib Eestis kohata. Vöötkakku võib Eestis kohata enamasti ainult talviti, kui ta tuleb siiamaile talvituma ning haruharva ka suvel, kui ta jääb Eestisse pesitsema.

Välimus. Vöötkakk on püstise kehahoiakuga kakk, tema rind on kaetud heledaviirulise sulestikuga ning tiivad, selg ja saba on tumedate pruunide sulgedega ning seljal on ka ohtraid valgeid sulgi. Vöötkakul on suur nurgeline pea, kus põsed on mustaga ääristatud ning otsmikul on silmapaistev hele V-kujund. Vöötkaku suured väävelkollased silmad annavad sellele linnule kurja ilme.

Segamini võib ajada... Vöötkakku võib segamini ajada lennu järgi raudkulliga, aga tal on palju suurem pea kui raudkullil.

Levik ja rändamine. Vöötkakk on Põhjala metsade kakk ning tema leviala ulatub parasvöötme taigast lähisarktilise kliimavöötme tundrateni. Eestini tema levila ei ulatu, kuid karmimatel talvedel võib toimuda vöötkakkude invasioon lõuna poole.

Kus võib kohata... Vöötkakku võib kohata lagendikega metsamassiivides. Jahti peab lagedamal, kus on üksikuid puid või puude gruppe.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on veidi üle 8 aasta.

Eluviis.  Vöötkakk on kakkude seas kõige päevalisema eluviisiga. Kui enamus teisi kakke on päeval kuskil metsas varjus ja nad tulevad väljale saaki püüdma või muid omi asju ajama alles õhtuhämaruses, siis vöötkakk hakkab tegutsema juba päise päeva ajal.

Pereelu.  Vöötkakk teeb oma pesa murdunud ladvaga puudele või puuõõnsusesse, samuti kulliliste või vareste vanadesse pesadesse.  Munemise aeg võib olla väga erinev – märtsi algusest kuni juuni alguseni. Heal hiireaastal võib pesas olla kuni 12 muna, aga enamasti jääb see arv 4 kanti. Munade haudumine kestab 25-30 päeva. Sel ajal isaslind kaitseb pesa ning toob emasele süüa. Kui kõik munad on koorunud, siis toovad mõlemad vanalinnud poegadele süüa. Paari nädala vanuselt lahkuvad noored vöötkakuhakatised pesast ning redutavad pesa ümbruses. Hiljemalt kahe ja poole kuu vanuselt pojad iseseisvuvad. Peale seda jäävad nad vanematega veel 6-8 nädalaks pesa lähedusse.

Toidulaud. Vöötkakk toitub enamasti pisinärilistest: näiteks uruhiired ja lemmingud.

Vaenlased. Vöötkaku vaenlasteks on temast suuremad röövlinnud.

Arvukus. Eestis pesitseb mõni harv paar, kui sedagi. Euroopas elab 9.200-38.000 paari.

Iseärasused. Vöötkakul on erinevatest sulgedest moodustunud „valenägu” kuklal, mis kaitseb teda vaenlaste eest.

Kasutatud allikad.
Wikipedia
Wikipeedia
www.owlpages.com
www.birdlife.org
www.euring.org
Lars Jonsson. Euroopa linnud, Eesti Entsüklopeedia Kirjastus 2000
Handbook of the Birds of Europe and the Middle East and North Africa. Volume IV