Kalakotkas

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. I kategooria (Esimese kategooria kaitse all on liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena ning liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline).

Millal võib Eestis kohata... Kalakotkas saabub Eestisse märtsis-aprillis ja lahkub oktoobris. Umbes samal ajal on meil ka läbirändel olevad kalakotkad.

Välimus. Kalakotkas on Eesti kotkastest väikseim. Tume ülapool on tugevas kontrastis heleda alapoolega. Pea on valge va. lai silmatriip, mis kulgeb kuni seljani. Üle valge rinna kulgeb tumedam puguvööt. Kuklal paistab linnul tutisarnane osa pikematest sulgedest. Tiivad on tumedad, hoosuled ja sabasuled on tumedatriibulised. Küüned ja nokk on mustad. Kalakotkal on 4 ühesuurust varvast. Välimine varvas on pööraav, see võimaldab kala haaramiseks kasutada mõlemalt ppoolt kahte varvast. Emas ja isaslind on sarnased, isane on veidi saledama keha ja kitsamate tiivadega. Samuti on puguvööt tuhmim või puudub üldse. Noorlindudel on peas heledamad triibud.

Segamini võib ajada... Kalakotkast võib segamini ajada suurt kasvu ja erakorraliselt heleda hiireviuga. Ära tunneb kotka tiibade järgi, tema kitsad pikad tiivad moodustavad 'randme' tõttu  otsevaates M-tähelise kujundi ja lend on kajakalik. Samuti tunneb neid tavaliselt ära asukohast, kus nad saaki püüavad.

Levik ja rändamine. Kalakotkad on kõikidel kontinentidel va Antarktika. Lõuna-Ameerikas nad ei pesitse, vaid on läbirändajad või talvitujad. Pesitsuseks on oluline, et on piisava kalavaruga toidukoht. Euroopa linnud talvituvad Põhja-Aafrikas. Põhja-Ameerika linnud on varieeruva rändepikkusega, nad võivad talvituda nii Põhja-kui Lõuna-Ameerikas. Austraalia linnud on paigallinnud.

Kus võib kohata. Kalakotkas ehitab oma pesa puude (peamiselt männi) latvadesse eelistades madala veega kalarikka veekogu lähedust (tavaliselt 3-5 km pesast). Kalakotka pesa võib märgata näiteks soostunud metsades. Kohata võib ka kaladega asustatud veekogu juures toiduotsingul. Kalakasvatustes võivad kalakotkad olla igapäevased külalised.

Eluiga. Tüüpiline eluiga on 8 aastat, pikim teadaolev eluiga on 25 aastat.

Eluviis. Saaki otsib kalakotkas 10-40 meetri kõrguselt vee kohal lennates. Saagi märkamisel sööstab lind, teinekord peale lühikest rappelendu, jalad ees vette. Ta suudab sukelduida kuni 1 meetri  sügavusele. Sukeldumise nurk sõltub kalast ja kui sügaval ta on. Kala kättesaamisel pöörab lind saagi näoga lennusuunas, et vähendada õhutakistust. Kalakotkad ujuda ei oska ja on teada juhtumeid, kus kalakotkas on uppunud, kuna kala on liiga raske ja ta ei suuda enam õhku tõusta. Olenevalt linnust on 25-75% kalakotka kalapüügikordadest edukad.
Kalakotka pesad võivad olla teineteisest kaugel või ka hajusates kolooniates, kus pesade vahemaad on vähem kui 100 meetrit. Kalakotkas kaitseb oma pesa, kuid territooriumi ei kaitse. See on ilmselt tingitud sellest, et pesa ehitusele kuluv energia on väga suur, samas toidukohad asuvad pesast kaugel.
Omavahelises suhtlemises on eristatud viite tüüpi häälitsust, nende seas anumine ja pesa kaitsmine.
Kalakotkad tavaliselt vett ei joo.
Toiduotsingutele minnes võib kalakotkas lennata üle 20 km.

Pereelu. Kalakotkas valib paarilise kogu eluks. Vahel harva on täheldatud ka ühe isase ja kahe emase 'kooselu', kui pesad on piisavalt lähestikku, et neid saab lihtsalt kaitsa. Rändavate populatsioonide juure saabub pesapaigale esimesena isaslind. Pulmamängu käigus teeb isaslind 'taevatantsu' -- lühikesed lennud vahelduvad rappelennuga, lind toob kuuldavale valjusid hõikeid. Kalakotka pesa on suur kuivanud okstest ja taimedest kuhil mõne kõrge, hea vaatega männi otsas. Mõnikord kasutavad pesamaterjaliks ka jäätmeid, nagu näiteks kilekotte jne. Pesa kasutatakse aastast aastasse, igal aastal seda kohendades. Enne munemist hakkab isakotkas emast toitma (toitmine kestab kuni poegade sulgimiseni). Kui isane ei toida emast hästi, anub emaslind süüa ka teistelt isastelt. Kalakotka pesitsusaeg varieerub, Eestis muneb emaslind aprillis-mais 2-3 muna. Haudumist alustab lind esimese muna munemise järel, munad muneb 1-2 päevase vahega. Haudumine kestab 37-41 päeva. Poegade koorumise vahe võib olla kuni nädal, seega kui on kehva toiduaasta, siis tavaliselt noorim või noorimad pojad surevad nälga. Toidutoomise eest hoolitseb isaslind, poegi toidavad mõlemad, rebides kalades tükke. Ca 1 kuu vanuselt on poegade suurus ca 70-80% vanalinnu suurusest. Oma esimese lennu sooritavad pojad 50-70 päeva koorumist. Peale seda hakkavad nad ise kala püüdma, kuid 2-8 nädala vältel võivad veel pesale tagasi pöörduda, et vanematelt süüa saada. Kuna kalakotkad rändavad üksinda, siis rände alguseks on noorlinnud täiesti iseseisvad. Noorlinnud pesitsevad esimest korda 3-4 aastaselt, osades kohtades, kus kalakotkaid on palju ja pesakohti vähe, võib esimene pesitsemine toimuda alles 5-7 aastaselt.

Toidulaud. Nagu nimigi ütleb, on kalakotkaste toiduks kala. Eestis peamiselt kogred ja ahvenad, mille kaal jääb tavaliselt 250 g. juurde. Jagu saavad linnud kuni 2 kilostest kaladest. Kui kalad toidukohtades kasvavad liiga suurteks, siis suundutakse mujale toitu otsima. Kalakotka päeva vajadus on 300 grammi toitu. Väga viletsate toidutingimuste korral ollakse sunnitud püüdma ka hiiri või konni, väga harva ka linde

Vaenlased. Toidu puhul võivad vaenlasteks osutuda teised linnud, kelle sooviks oleks värske saak endale saada. Näiteks on mõned merikotkad, kes lasevad kalakotkal töö ära teha ning seejärel röövivad saagi. Kalakotkas võib sattuda saagiks suurtele kotkastele ja kakkudele, pesa võivad rüüstada ka puude otsa ronida suutvad kiskjad ja roomajad.

Arvukus. Kalakotka arvukus on Eestis pidevalt tõusnud. Hetkeseisuga pesitseb Eestis 55-60 paari kalakotkaid. Euroopas pesitseb 7,6-11 tuhat paari.

Iseärasused. Kalakotkas võib pesitseda ka telefonipostide jms. otsas.

Kasutatud allikad.
C-F. Lundevall, M. Bergström `Põhjamaa linnud´ Varrak 2005
http://www.kotkas.ee/
http://animaldiversity.ummz.umich.edu/
http://www.birdguides.com/
www.wikipedia.org
http://www.pandionhaliaetus.com/
http://www.birds.cornell.edu/AllAboutBirds
T.Randla 'Eesti röövlinnud' Valgus 1976