Vöötsaba-vigle

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. III kaitsekategooria. (III kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka.)

Millal võib Eestis kohata... Vöötsaba-vigle on läbirändel aprillis-mais ja juuli lõpust poole septembrini.

Välimus. Vöötsaba-vigle on keskmise või suurema kasvuga kurvitsaline -- kasv sõltub ka alamliigist. Tal on pikk ülespoole kaardus roosa tipuga tume nokk. Kael, rind ja kõht on hundbsulestikus telliskivikarva ja talviti valkjas. Selg on mõlemal ajal tähniliselt hallikas. Jalad on hallid. Emane on veidi suurem kui isaslind, pikema nokaga ja hundsulestikus võib puududa punakas värv. Noorlinnud sarnanevad talvesulestikus vanalindudele.

Segamini võib ajada... Mustsaba-viglega. Vöötsaba-vigle on pisem, lühemate jalgade ja kaelaga, tal on kergelt ülespoole kõver nokk mustsaba-vigle sirge noka asemel. Teinekord on abiks tuvastamisel ka poole noka värv, mis mustsabadel on oranzhikas ja vöötsabbadel roosakas.

Levik ja rändamine. Vöötsaba-vigle pesitseb Euraasia arktikas ja Alaska tundraosas. Talvitub Lääne-Euroopas, Aafrikas, Lääne-Aasias, Austraalias ja Uus-Meremaal. On üks pikema rändega linde just selle poolest, et läbib vahemaa korraga.

Kus võib kohata... Vöötsaba-vigle pesitseb niiskes tundras tavaliselt puudega ääristatud kohas. Rände ja talvitumise aeg võib kohata peamiselt liivaste ja mudaste kallastega rannikutel.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on veidi alla 10 aasta.

Eluviis. Vöötsaba-vigle otsib toitu aeglaselt madalas vees kõndides ja muda ja liiva sees nokaga sorkides. Emased käivad üldiselt sügavamas vees kui isased.  Söögi otsimisel võivad olla kuni 30-linnulistes gruppides, tihti ka koos teiste kurvitsalistega. Harvemini otsivad toitu taimestikust. Vöötsaba-vigle lahkub mõnikord ka pesalt, et rannas toitu otsida.

Pereelu. Paaritumisrituaali käigus lendab isane sööris kõrgel pesakoha ümber ja häälitseb valjult. Pesa on taimede ja sambaga vooderdatud lohk, mis tavaliselt asub maapinna mõnel kõrgemal kohal. Emane muneb mais-juunis pessa 2-4 muna, hauvad mõlemad vanalinnud 20-21 päeva. peale koorumist juhatavad vanalinnud pojad soistele aladele, kus nad otsivad endale ise toitu. Vanemad kaitsevad ja vaatavad nende järele kuni lennuvõimestumiseni, mis tavaliselt toimub ca 1 kuuvanuselt. Suguküpseks saavad noorlinnud 2 aastaselt.

Toidulaud. Sööb peamiselt putukaid ja koorikloomi, ei ütle ära ka veetaimedest.

Vaenlased.* Väikekiskjad ja röövlinnud.

Arvukus. Eestis on vöötsaba-vigle harvemapoolne räbirändaja, kevadeti on läbirändel tavaliselt rohkem linde kui sügiseti. Euroopas pesitseb 1.400-7.400 paari, Euroopas talvitub aga üle 120 tuhande linnu.

Iseärasused. Vöötsaba-vigle on kõige pikema ilma vahepeatusteta lennatava rännuteega lind. Nende rännutee pikkus on üle 10 tuhade kilomeetri, mille lendamiseks kulub 7-10 päeva. Selle lennu lendamiseks koguvad nad rasvavarusid, mis moodustavad lennu alguses ca poole nende kehakaalust.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://audubon2.org/
http://www.oiseaux.net/
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005