Värbhuik

Kaitse Eestis. Värbhuik ei ole Eestis kaitse all.

Millal võib Eestis kohata... Värbhuik on Eestis harv eksikülaline.

Välimus. Värbhuik on teiste huikudega võrreldes kõige tumedam, kõhualune ja pea on tal sinakashall, pealaest ja kuklast on ta ühtlaselt tumepruun ning seljast alates sabani koosneb värbhuigu sulestik pruunil põhjal olevatest mustadest ja valgetest, korrapäratult paiknevatest laikudest. Nokk on värbhuigul oliivroheline, jalgade värv varieerub pruunikasroosast oliivroheliseni. Värbhuigu pruun silm tuleb ümbritsevas hallis sulestikus hästi esile. Emasel linnul on sarnane sulestik vaid veidi tuhmim kui isasel, noorlinnul on vähem tähne ning puudub hall kõhualune.

Segamini võib ajada... Täpik- ja väikehuiguga. Tegemist on omavahel väga sarnaste lindudega kes elavad sarnastes paikades. Värbhuiku aitab eristada teistest huikudest hall sulestik ning sellelt hästi esile tulev pruun silm. Eriti keeruline on vahet teha väikehuigul ja värbhuigu noorlinnul, erinevused on väga väikesed.

Levik ja rändamine. Värbhuik pesitseb Ida-Euroopas ja Aasias, samuti Aafrikas ja Austraalias. Linnud talvituvad Ida-Aafrikas ja Lõuna-Aasias. Osades kohtades on nad paigallinnud.

Kus võib kohata... Värbhuigu elupaikadeks märjad alad, kus on piisavalt kuiva pinda pesitsuseks. Eelistatuimad paigad on seega ojad, väikejärved, sood , lammid, luhad ja erinevad tarnarohked alad.

Eluiga. Teadmata.

Eluviis. Värbhuik on oma eluviisi poolest üsna maapinna ja vee keskne,  lendu tõuseb harva ja vaid äärmisel vajadusel ning isegi siis ei kesta lend kuigi kaua. Toitu otsib ta peamiselt kaldataimestikus, madalas vees, kasutades oma head nägemist. Mänguhüüd on kaks, kolm sekundit kestev valjenev ja seejärel nõrgenev narin mida võib segi ajada ka veekonna häälitsustega. Pesitsusperioodil on värbhuigud väga peidulised.

Pereelu. Värbhuik ehitab peasa kuivemasse kohta kaldataimesikus, pesa vooderdab hoolega lehtede ja taimedega. Mõnikord on pesal ka 'katus'. Emane muneb pessa 4-8 muna, haudumine kestab 18-20 päeva ja hauvad mõlemad linnud. Peale koorumist toidavad poegi  mõlemad vanemad. Lennuvõimelisteks saavad pojad ca 45 päevaselt. Värbhuikudel võib olla pesitsuperioodi vältel rohkem kui 1 kurn mune.

Toidulaud. Värbhuigu toidulaud koosneb peamiselt erinevatest väikestest vees elutsevatest selgriitutest nagu ujurid, kahetiivaliste vastsed, limused ka ämblikutest jms.

Vaenlased. Värbhuigu peamaised vaenlased on erinevad väikekiskjad, sealhulgas kodukassid.

Arvukus. Eestis on värbhuiku kohatud viimase 10 aasta jooksul 1 kord. Euroopas pesitseb 760-3.200 värbhuigu paari.

Iseärasused. -

Kasutatud allikad.
L. Jonsson „Euroopa linnud“ Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000
http://blx1.bto.org/birdfacts
www.eoy.ee
www.wikipedia.org
http://www.teara.govt.nz/
http://www.oiseaux.net/