Merikotkas -- Eesti linnuriigi kuningas.

FOTO: Valeri Štšerbatõh

Kaitse Eestis. I kategooria ( I kategooria liigid on liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena ja/või liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline) Nende pildistamine jms tegevus ilma eriloata on keelatud.

Millal võib Eestis kohata. Täiskasvanud (üle 5aasta) linnud on enamasti paiksed ja truud oma pesapaiga-lähedasele ümbrusele aastaringselt. Talviti Läänerannikul lahtise vee läheduses.
    
Välimus. Meie suurima kotka välimus on tõeliselt majesteetlik. Võimsate tiibade sirutus on kuni 2,5 meetrit. Vana –ja noorlindude välimus on suuresti erinev. Noorlindude sulestik on üleni tumepruun, nokk musta värvi. Vanalindude sulestik on heledam, kael ja pea kahkjas-pruunid. Noka must värvus asendub järk-järgult pleekinud kollase värvusega, jalad on kollased. Samuti saab vanalind valged sabasuled. Lennupildis hoiab merikotkas laialisirutatud saba ja kaela keha pikiteljest madalamal.

Segamini võib ajada... Merikotka noorlinnu konnakotkaga. Siiski on merikotka välimus tuntavalt võimsam ja „kandilisem“ ja lend aeglasemate tiivalöökidega.

Levik ja ränne. Meil on merikotka pesitsemine kõige arvukam Lääne-Eestis ja suurematel saartel, aga ka küllaltki palju on pesitsusi Peipsi-Pihkva vesikonnas, eriti Suur-Emajõe läheduses. Üksikuid paare on siiski ka sisemaal ja Põhja-Eesti rannikul. Erilised rändajad täiskasvanud merikotkad ei ole. Vanalindusid võib kohata pesapaikade läheduses aastaringselt. Erandiks on karmimad talved, kui veidi ringi liigutakse - ikka sinna, kus toiduga lihtsam. Seevastu noorlinnud on rohkem ringihulkujad. Kaugemad meil rõngastatud lindude taasleiud on teada Tšehhis, Poolas ja Austrias. Selgelt on eristatav kevadine ja sügisene läbiränne. Jäävabadel talvedel on eriti kotkarohke Hiiumaa ja Saaremaa läänerannik, kus peatuvad ka külalised Soomest, Rootsist, Lätist ja Venemaalt. Suurim Euroopa populatsioon elab Norra rannikul.

Kus võib kohata... Merikotkast võib kohata mererandades, kuigi harva võib tema territuoorium ka sisemaal jõe või järve ääres. Ühe linnu/paari territooriumi suurus on 30-70 km2.

Eluiga. Elab kuni 40 aastat vanaks, erandjuhtudel kauemgi.

Eluviis. Merikotkas on meie suurim röövlind.

Pereelu. Enamikku teadaolevatest pesapaikadest asustab merikotkas põliselt. Mõnede
tänapäevalgi asustatud pesapaikade kohta on teateid juba 19. sajandi lõpukümnendilt. Pesa ise asub tavaliselt mõne suurema männi või mõnel juhul haava otsas. Ühel paaril võib olla ka mitu pesa samas piirkonnas, mida asustatakse kordamööda. Pesa korrastamisega tehakse algust juba jaanuari teisel poolel (saartel). Koos elamise kohendamisega algavad ka pulmalennud. Munad on pesas aprilli esimesel poolel ja järgmine põlv näeb ilmavalgust mai esimesel poolel. Emalind on pesal ühtejutti 10 päeva ja veel paar nädalat kas pesal või läheduses asuval istumispuul. Mai lõpul või juunis hakkab ka emalind jahti pidama. Pojad väljuvad pesast juuli lõpul-augusti algupoolel.

Toidulaud. Merikotka menüü on ülimalt lai. Tippkiskjana sööb ta kõike ja kõiki, kellest jõud üle käib. Ta ei ütle ära raipeist ega teistelt saagi ülelöömisest. Peale lindude ja kalade võib merikotkas rünnata ka maismaaimetajaid - oma võimsate tiibadega võib ta ära viia kuni 10-kilogrammise saagi.

Vaenlased. Eestis merikotkal looduses vaenlased praktiliselt puuduvad.

Arvukus. Möödunud sajandi kuuekümnendatel taimemürkide ja muu inimtegevuse tagajärjel Eestis kriitilise piirini viidud arvukus on tänu intensiivsele kaitsekorraldusele alates 1977. aastast tasapisi tõusnud ja tänaseks on pesitsevate paaride arvukus meil 110-120 paari. Euroopas elutseb 5.000-6.000 paari.

Iseärasused. Viimasel ajal on täheldatud merikotkaste koondumist kormoranikolooniate lähedusse, olles sel moel niiöelda kormoranide arvukuse looduslikuks reguleerijaks. Huvitava faktina võib ära märkida ka Merikotka pesitsemine heinakuhja otsas(Kasari luhal) ja Hiiumaal sõidutee läheduses raiesmikul.

Kasutatud allikad:
T.Randla „Eesti röövlinnud“
C-F.Lundevall,M.Bergström „Põhjamaa linnud“
www.kotkas.ee
www.wikipedia.org
Enda silmad-kõrvad-kogemused.