Leethiir

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. Leethiir ei ole Eestis looduskaitse all.

Elupaik. Leethiired asustavad metsi, heinamaasid ning põldude- ja teedevahelisi hekialasid, võsastikke ja isegi linnaparke. Põhiline, et leiduks piisavalt alustaimestikku, kuhu varjuda ja kus toitu otsida.

Segamini võib ajada. Hamsterlasi, kelle alla leethiir kuulub on palja silmaga raske eristada hiirlastest, kes on pelglikud ja varjulise eluviisiga loomad. Sellest tulenevalt on nende vaatlemine raskendatud. Tihti kuuleb küll tegutsemist, kuid tegutsejat ennast näha ei ole. Seepärast võib leethiirt segamini ajada praktiliselt kõigi teiste sama suurte ja sama värvi näriliste, hiireliste ja hamsterlastega.

Levik ja arvukus Eestis. Leethiir on levinud üle terve Eesti ning on igal pool arvukas. Täpne arvukus on teadmata.

Eluiga. Kuni 18 kuud.

Pereelu. Leethiirte jooksuaeg algab märtsis ja kestab kuni oktoobrini. Pärast 18-20 päevalist tiinusperioodi sünnitab emane keskmiselt 4 poega. Poejad iseseisvuvad umbes nelja nädala möödudes. Emane kasvatab pojad üles üksi kuskil puujuurte alla, urgu või mujale peidulisse kohta rajatud pesas. Emahiired hoolitsevad poegade eest tähelepanelikult ning kui mõni poeg peaks pesast eemale jalutama, võtab ema tal hammastega kuklast kinni ja tassib pessa tagasi.

Toidulaud. Leethiired on kõigesööjad, toitudes peamiselt putukatest ja metsamarjadest. Eelistatuds on veel ka puulehed ning pungad. Toiduretkedel ronivad leethiired tihti puude otsa.

Vaenlased. Nagu kõigil pisiimetajatel on ka leethiirel väga palju vaenlasi. Kõik röövlinnud ja -loomad võtavad neid võimalusel saagiks.

Huvitavaid tähelepanekuid. Leethiired ei maga talveund, vaid on aktiivsed terve aasta vältel.

Emashiirtel algab ovulatsioon alles isashiire kohalolekul. Ilmselt on ovulatsiooni tekitajaks isashiire poolt eritatav lõhn.

Kasutatud allikad.
Bank vole
Wikipedia
BBC Wildfacts