Väikepistrik

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. I kategooria (I kaitsekategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav)

Millal võib Eestis kohata. Aprillist oktoobrini, harvem talvitub ka meil. Kevaditi ja sügiseti on nad Eestist läbirändel – siis on suurem tõenäosus väikepistrikke kohata.   

Välimus. Võrreldes teiste väikeste pistrikulistega on väikepistrik jõulisema ja tugevama kehaehitusega. Tiivad on piklikud ja teravatipulised. Isaslinnud on emastest väiksemad, samuti on emaste ja isaste sulestikud erinevad. Isaste ülapool on sinakas-hall mustade suleroodudega, alapool aga oranžikas rooste-karva varjundiga ja piklike tumepruunide tähnidega. Emaslinnud ja noorlinnud on sarnase sulestikuga: ülapool tumepruun hallika varjundiga ja roostepruunide vöötidega. Alapool on ookerjas ja piklike tumepruunide tähnidega.

Segamini võib ajada... Väikepistrik on kuju ja sulestiku poolest sarnane rabapistrikuga, kui on temast märkimisväärselt väiksem. Võrreldes rabapistrikuga on väikepistriku tiibade alapool tugevamalt väljajoonistuva mustriga, kuid noka/pea külgedele olevad “vuntsid” ei ole eriti silmapaistvad.

Levik ja rändamine. Väikepistrik on rändlind. Ta on levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral. Talvitub Põhja-Aafrikas ja Lõuna-Euroopas.

Kus võib kohata. Eestis on väikepistrik vähearvukas ja hajusa levikuga. Hea õnne korral võib teda kohata looduslikult mitmekesistel maastikel: kohad, kus põllud, sood, rabad, metsatukad ning kultuurmaastikud vahelduvad üksteisega.

Eluiga. Keskmine eluiga on 7-10 aastat.

Eluviis. Väikepistrik peab jahti avamaastikel nagu põllud, heinamaad ja nõmmed. Ka sood, taiga ja rabad on heaks jahipidamiskohaks. Väikepistrik on kiire ja osav lendaja. Saaki seirab ta õhus lennates, varitsedes tihti maapinnast vaid 1 m kõrgusel. Harvad pole ka juhud, kui abikaasad peavad jahti koos: sel juhul ajab üks kaasadest saagi sobivas suunas teisele ette.

Pereelu. Sarnaselt paljude teiste röövlindudega, kasutab ka väikepistrik pesitsemiseks teiste lindude pesi, peamiselt vareste ja ronkade omi. Puu otsa ta pesa ei ehita – ise ehitab ta pesa meelsasti kaljude järsakutele ja õnarustesse. Pinnasele ehitatud pesa põhja vooderdab ta vaid väikeste ümarate kividega. Kord ehitatud või teistelt lindudelt okupeeritud pesa kasutab väikepistrik mitmeid aastaid.
Pere loomist alustavad väikepistrikud sõltuvalt pesitsuspiirkonnast aprillist juunini. Täiskurnas on keskmiselt 3-6 muna. Haudumine kestab tavaliselt 28-32 päeva. Haub põhiliselt emaslind. Ka udusulis poegadega on pesas põhiliselt emaslind, toidupoolise muretsemine on isalinnu mure – nii kaasale kui poegadele. 2-3 nädala vanused pojad on juba piisavalt iseseisvad, et neid üksi pessa jätta – siis hakkab ka emaslind toidu hankimisel osalema. Poegade tiivad hakkavad kandma 1 kuu vanuselt ja iseseisvat elu alustavad 1-1,5 kuud pärast tuule tiibadesse saamist. Suguküpseks saavad noorlinnud 1 asataselt.

Toidulaud. Põhilise osa väikepistriku toidust moodustavad väikelinnud: lõokesed, metsvindid, varblased. Väga harvad pole ka juhud, kui väikepistriku saagiks langevad isegi tuvisuurused linnud. Oluline osakaal tema toidusedelis on ka pisinärilistel. Söögiks kõlbavad ka mitmesugused suuremad putukad, nt. liblikad.

Vaenlased. Vaenlaseks on suuremad röövlinnud, eeskätt rabapistrik ja kassikakk. Pesitsuse alguses ohustavad täiskurna mune varesed ja rongad.

Arvukus. Eestis pesitseb 10-20 paari, Euroopas 31-49 tuhat paari. Euroopas talvitub üle 4.000 linnu.

Iseärasused. Väikepistrik olijahipidamises levinud just naiste seas tänu oma väikesele kasvule.

Kasutatud allikad.
http://en.wikipedia.org
http://www.birdguides.com
http://animaldiversity.ummz.umich.edu
http://www.birdlife.org/
http://blx1.bto.org/birdfacts/
LOODUSKAITSESEADUS
D. Couzens „Linnud” Varrak 2007
P. Sterry „Mis lind see on?” Varrak 2006
Loomade elu: 6. köide. Linnud / Tln.: Valgus, 1980