Laanenäär

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. Laanenäär ei kuulu kaitstavate liikide nimekirja.

Millal võib Eestis kohata... Laanenäär on Eestis väga harv eksikülaline. Kindlat perioodi, millal tema kohtamine tõenäolisem on, ei ole.

Välimus. Laanenäär on keskmist kasvu vareseline, beezhika alakeha, pruunika keha pealpoolega ja tumepruuni peaga. Tiivanukid, tiivaalused, kõhu tagumine osa ja sabaalune on telliskivipunased.

Segamini võib ajada... Kui, siis pasknääriga. Laanenäär on väiksem, tema värv on beezhim ja pruun on punakam, tal puudub sinine värv tiibadel ja saba on lühem.

Levik ja rändamine. Laanenäär pesitseb Põhja-Euraasia taigavööndis. Ta on paigallind.

Kus võib kohata... Laanenäär eelistab elupaikadena inimestest puutumata okaspuumetsi.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on üle 13 aasta.

Eluviis. Laanenäär on osaliselt sotsiaalne lind -- eelmise aasta pesakonna linnud võivad olla koos järgmise pesitsemiseni.
Kevadel ja sügisel kogub laanenäär toiduvarusid. Toiduvarud peidab ta puupragudesse ja varjab need sambla ja puukoortega.
Laanenäär oskab järele aimata teiste lindude hääli.
Laanenäär tegutseb talvel ainult 3-4 tundi päevas, mil ta otsib süüa. Ta magab puu otsas ja kasutab sama kohta mitmel järjestikusel päeval.
Laanenäär inimesi üldiselt ei pelga, toitu tuleb otsima ka laagripaikadest. Oma seltsivuse ja uudishimu kaotab vaid pesitsuse ajal, mil on peiduline ja raskelt märgatav.

Pereelu. Laanenäär asub pesitsema varakult, kui lumi pole jõudnud veel sulada. Pesa ehitab väärika sammaldunud okaspuu otsa. Pesa koosneb kuivanud puuokstest ja kõrtest, sisemus on vooderdatud karvade ja sulgedega. Aprilli alguses muneb emaslind pessa 2-4 muna ja haub neid 19-20 päeva. Isaslind toidab haudumise ajal emaslindu. Kuna haudumine algab esimese muna järel, siis isaslind toidab alguses ka vastkoorunuid seni, kuni kõik pojad on koorunud. Ca 7 päeva vanuseid toidavad juba mõlemad vanalinnud. Lennuvõimeliseks saavad pojad 18-24 päeva peale koorumist. Vanalinnud toidavad noori veel ca 3 nädalat peale lennuvõimeliseks saamist. Suguküpseks saavad pojad 1 aastaselt.

Toidulaud. Laanenäär on kõigesööja. Ta püüab väikeseid imetajaid ja kuni tihasesuuruseid värvulisi, sööb nii kalu, putukaid kui ka taimi ja seemneid. Rüüstab võimalusel teiste lindude pesi, ei ütle ära ka surnud loomadest.
   
Vaenlased. Röövlinnud, peamiselt pistrikud.

Arvukus. Eestis on laanenäär harv eksikülaline, viimase kümne aasta jooksul on teda kohatud 6 korda. Euroopas pesitseb ja talvitub 340-710 tuhat paari.

Iseärasused. Laanenääridel on erinevad ohuhäälitsused erinevatele pistrikute tegemistele -- istuva pistriku hüüatuse korral lendavad laanenäärid puude latvadesse, et vaenlase asukoht määrata; saaki otsiva pistriku hüüatuse korral lennatakse peitu ja ollakse paar minutit liikumatult; ründava pistriku häälitsuse peale minnakse peitu ja üritatakse vaenlase asukoht määrata.

Kasutatud allikad.
http://www.avibirds.com/
www.birdlife.org
www.eoy.ee
http://www.helsinki.fi/
http://www.biologynews.net/
http://www.euring.org/data_and_codes/
http://www.oiseaux.net/