Mets-karihiir

Kaitse Eestis. Mets-karihiir ei ole Eestis looduskaitse all.

Elupaik. Mets-karihiired asustavad metsi, heinamaasid ning põldude- ja teedevahelisi hekialasid. Iga loom püsib oma eluea jooksul 370 - 630 ruutmeetrisel kodualal. Vaid isased võivad paarilise otsinguil laiemalt ringi liikuda. Karihiired on väga territoriaalsed ning peletavad teised sissetunginud hiired kohe eemale. Oma kodud ja pesad rajavad nad kas maa-alustesse käikudesse või tiheda alustaimestiku vahele.

Segamini võib ajada. Kuna hiired on pelglikud ja varjulise eluviisiga loomad, siis on nende vaatlemine raskendatud. Tihti kuuleb küll tegutsemist, kuid tegutsejat ennast näha ei ole. Seepärast võib mets-karihiirt segamini ajada praktiliselt kõigi teiste sama suurte ja sama värvi närilistega.

Levik ja arvukus Eestis. Mets-karihiir on terves Eestis tavaline näriline. Täpne arvukus on teadmata.

Eluiga. Kuni 23 kuud.

Pereelu. Mets-karihiirte jooksuaeg algab aprillis ja võib kesta kuni septembrini, ometi on kõrgajaks ikka suvekuud. Pärast 25-27 päevalist tiinusperioodi sünnitab emane 5-7 poega. Poejad iseseisvuvad umbes 22 päeva pärast. Üks emane võib aasta jooksul ües kasvatada 2-4 pesakonda. Sigimisperiood on ainus aeg, mil hiired ei ela erakuelu, väljaspool sigimisaega on nad üksteise suhtes äärmiselt agressiivsed.

Toidulaud. Karihiirtel on suurepärane haistmine ning nad suudavad oma kräsaga toidu lõhna tunda isegi siis, kui see tuleb 12 cm sügavuselt maapinnast. Peamiselt toituvad nad putukatest, vihmaussidest, limustest, ämblikest ja raibetest. Oma kehakaalu suhtes vajavad nad iga päev tohutul hulga toitu, sest neil tuleb süüa ära kogus, mis võrdub 80-90%'ga nende kehakaalust.

Vaenlased. Vaenlasi on mets-karihiirel päris lugematu hulk, sest sisuliselt kõik kiskjalised imetajad ja röövlinnud võtavad neid tabamise korral saagiks.

Huvitavaid tähelepanekuid. Hiirepojad moodustavad emahiire järel vahvaid "hiireronge", mil iga järgnev hoiab reas eelmise saba omal suus. Niimoodi saab eksimatult ema järel püsida.

Mets-karihiired on aktiivsed terve ööpäeva vältel, puhates kõigest paar minutit enne järgmist aktiivsusperioodi.

Märgates samast soost liigikaaslast, tõusevad karihiired tagakäppadele ning võivad alustada tagaajamist, mille eesmärk on sissetungijat hammustada ja lüüa.

Kasutatud allikad.
BBC Wildfacts
Wikipedia