Viigerhüljes

Kaitse Eestis. Viigerhüljes kuulub II kategooria kaitsealuste liikide hulka (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu).

Elupaik. Asustab põhjapoolkera meresid ning mujal maailmas ka mõningaid mageveekogusid. Eestis kohtab viigerhülgeid palju harvemini kui hallhülgeid. Loomad on aastaringselt suhteliselt paiksed ja püsivad rannikuvete ning laidude läheduses.

Segamini võib ajada. Hallhülgega, kelle näokuju on lähimal vaatlusel hoopis teistsugune. Lainete vahele peituva looma puhul on seda kogenematu silmaga aga küllaltki raske tuvastada.

Levik ja arvukus Eestis. Viigehüljeste arvukus on näidanud kahanevat trendi, vähemalt Eestis. Kaasa pole aidanud ka lume- ja jäävaesed talved, mis jätavad viigritele väga vähe poegimispaiku. Viigreid arvatakse Eesti vetes olevat umbes 1000 looma ümber, kusjuures täpsem number jääb pigem alla 1000 piiri.

Eluiga. Kuni 30 - 42 aastat.

Pereelu. Emasloomad saavad suguküpseks 3-7 aastaselt, isased 5-7 aastaselt. Pesakondi viigritel ei ole, märtsis-aprillis sünnib alati ainult üks poeg. Pojad on alguses väga väikesed, kaaludes vaid 4-5 kg. Imetamisperioodi pikkus võib ulatuda kuni 8 nädalani. Kuna viigerhülged on väikesed võrreldes hallhüljestega, siis lumerohkematel talvedel kaevavad nad oma pesa lume alla.

Toidulaud. Eelistavad ikka kalu: turska, räime, meritinti, siiga ja ahvenat. Kalade juurde ka koorikloomi.

Vaenlased. Eestis peamiselt inimene, areaali põhjapoolses osas jääkaru. Inimesed ihkavad hülgerasva ning hülgepoegade toornahka.

Huvitavaid tähelepanekuid. Hüljeste arvukus Läänemeres kahaneb peamiselt vee reostatuse tõttu.

Kasutatud allikad.
BBC Wildfacts
Marine Bio
Wikipedia