Metskits - nähtavaim loom

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. Metskits ei ole Eestis looduskaitse all.

Elupaik. Võib väita, et inimtegevuse tulemusel oleks nagu Eestis juba kahte liiki metskitsesid. Ühed, kes elavad metsades ning teised, kes elavad kultuurmaastikel. Metskitsi võib leida igasugustest metsadest, kitsi on Eestis palju ning nad jõuavad kõikjale. Kultuurmaastike kitsed eelistavad liigendatud heina- ja põllumaid, mis on ääristatud pisemate metsatukkadega, khu saab päevasel ajal varjuda. Kitsed on kõige aktiivsemad hommiku- ja õhtuhämariku ajal.

Segamini võib ajada. Eesti kõige levinumat suurulukit on väga raske kellegagi segamini ajada, sellist graatsilist kehakuju lihtsalt pole teistel meie loomadel.

Levik ja arvukus Eestis. Metskits on levinud ühtlaselt üle terve Eesti ning asustanud ka suuremad saared. Kitsede arvukus on aastatega kasvanud, peamiselt suurkiskjate vähese arvukuse tõttu. Kuna palju kitsed on asunud elama kultuurmaastikele, siis on selge, et sinna satuvad karud, hundid ja ilvesed väga harva.

2006. aastal arvati Eestis olevat 140000 metskitse ümber. Võib arvata, et tänu 2007-2008. aasta soojale talvele on see number veelgi suurenud.

Eluiga. Kuni 10 - 12 aastat.

Pereelu. Metskitsede jooksuaeg langeb suve kõige kuumemale perioodile juuli keskpaigast kuni augusti keskpaigani. Emased kitsed on viljastamiskõlblikud ainult 3-4 päeva, mille jooksul peab sokk (isane metskits) õige kitse üle leidma ning mehekohustusi täitma. Kitsede pulmatrall on väga vaatemänguline, sest emasloom laseb isasel ennast tunde või isegi päevi taga ajada enne, kui ta on nõus paarituma. Pulmatantsu lõppfaasis joostakse mõnemeetrise raadiusega ringi mööda, tallates niimoodi heina sisse kitsede "nõiaringi".

Tiinusperiood kestab kitsedel 9 kuud nagu inimestelgi, kuid põhjus peitub selles, et viljastatud munarakk hakkab arenema alles uuel aastal, siis kui sügisene rasvakogumine on möödas ja mõni aeg talvegi üle elatud. Kitsetalled sünnivad mais-juunis ning neid on enamasti 2, harvem 1 või 3. Talled toituvad emapiimast 6 - 10 nädalat, mis ühtib täpselt uue jooksuaja algusega. Pärast pulmamängu otsib emakits oma talled, kes pidid vahepealse aja üksi hakkama saama, uuesti üles ja imetab neid kuni sügiseni, kuid siis ei ole see enam toitmine, vaid oluline osa sotsiaalsest käitumisest.

Toidulaud. Metskitsed on oma toidu suhtes küllatki valivad, tarbides ainult kõige toitvamaid taimeosi. Suvel eelistavad nad rohttaimi samuti lehtpuude lehti ning võrseid.

Vaenlased. Metskitsedel on päris palju ja päris ohtlikud vaenlased. Huntide ja ilveste toidulaual on tihti metskitsepraad, samuti ei ütle sellest ära karud. Kitsetalledele on ohtlikud rebased ja kaljukotkad. Inimenegi soovib kitsepopulatsioonist oma osa võtta - ühed kitseliha pärast, teised sokkude peaehet jahtides.

Huvitavaid tähelepanekuid. Metskitse isasloomadel on sarved, emastel mitte. Kitsetalled on noorelt külgede pealt tähnilised.

Kevadiste sulade aegu, kui öösel külmetab ja päeval sulab on kitsedel rasked ajad, sest lumekoorik kipub jalgu veristama. Siis võib lumel veriseid kitsejälgi kohata.

Kasutatud allikad.
BBC Wildfacts
T. Randveer „Jahiraamat“, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2003.
Wikipedia
Enda tähelepanekud loodusest.