Kärp

FOTO: Remek Meel

Kaitse Eestis. Kärp ei ole Eestis looduskaitse all.

Elupaik. Kärbi meeliselupaikadeks on vahelduva ilmega avamaastikud, kuid teda võib kohata ka metsades. Kärp võib ennast elama sättida näiteks vanade taluhoonete lähedusse ning majakärpi ja -nirki on peetud õnnetoovaks loomaks.

Segamini võib ajada. Nirgiga. Kärp ja nirk on omavahel vägagi sarnased loomad, ühesuguse toidulaua ja elupaigaga. Välimuse järgi saab neil vahet teha sabaotsa järgi - kärbi sabaots oleks justkui kastetud musta värvipotti, mis muutub eriti silmatorkavaks talvise valge kasukaga, kuid nirgil on saba ülejäänud kehaga sama värvi. Samuti on kärp suurem, mitte küll märkimisväärselt, pigem aimatavalt. 

Levik ja arvukus Eestis. Kärp on levinud üle kogu Eesti ja on tavaline kõikjal.

Eluiga. Kärbi tavaline eluiga on umbes viis aastat, maksimaalselt kaheksa aastat.

Pereelu. Kärp võib meelsasti kolida elama mõne närilise urgu ning tema kodupiirkonnas võib olla mitu sellist urgu ja mitmesuguseid varje- ning puhkepaiku, mida ta teatud aja tagant vajadusel kasutab. Kärpide pulmad on varakevadel ning pesakonda sünnib kolm kuni üheksa poega. Kärbid on väga sigimisvõimelised, kuid nende arvukus sõltub väga palju hiirte ja muude pisinäriliste arvukusest.   

Toidulaud. Kärbi toidulaua moodustavad peamiselt pisinärilised, vähemal määral toitub ka linnupoegadest, munadest, kahepaiksetest ja roomajatest.

Vaenlased. Kärbil, kes suudab murda ka endast suuremaid saakloomi, on sellele vaatamata arvukalt vaenlasi. Peamiselt ohustavad kärpi kiskjad, kes kasutavad sarnaseid jahipaiku nagu rebased, nugised, kodukassid ning händkakud. Eriti ohtlikud on kärbile lumevaesed talved, kuna tema lumivalge kasukas paistab vaenlastele juba kaugelt kätte.

Huvitavaid tähelepanekuid. Huvitavaks võib nimetada kärbi koduvalikuid, kuna ta võib oma elupaiga sisse seada majade alla, roti pessa ning muudesse sobivatese paikadesse. Juba vanadest aegadest on teda peetud õnnetoovaks loomaks ning üteldi, et kui majas on kärp või nirk siis võib kodukass rahulikult ahju peale magama jääda, sest hiirtemuret enam ei ole.

Kasutatud allikad.
R. Kuresoo, H. Relve, I. Rohtmets „Eesti Elusloodus“, Varrak 2001
„Eesti Entsüklopeedia“, Valgus 1990
Loodusajakiri.ee