Rüüt

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. III kaitsekategooria. (III kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka.)

Millal võib Eestis kohata... Rüüt saabub Eestisse märtsis-aprillis ja lahkub augustis-septembris. Ränne kestab kevadel maini ja sügisel oktoobrini.

Välimus. Hundsulestikus on nad kuldse-musta tähnilise pealae, tiibade ja seljaga. Nägu ja kael on must koos valge äärisega. Neil on must rind ja kõhualune, sabaalune on valge. Jalad on mustad või tumehallid. Talvel must asendub peas ja rinnal kollakaga ning alakehal valgega.

Segamini võib ajada... Plüüga. Rüüt on väiksem kui plüü, väiksema nokaga. Ülakeha on tuhmim kui rüüdil, samuti hundsulestikus on rüüdi must värv tuhmim/pruunim ja vähem ulatuslik. Lennul puudub rüüdil tiivaalune kerepoolne must, valge tiivatriip ja sabaalune ei ole valge. Lisaks, rüüdi musta ja kerevärvi vahel jookseb terves pikkuses valge triip, plüül on see triip vaid rinnani. Sarnased liigid on veel ameerika rüüt (Pluvialis dominica) ja tundrarüüt. Esimesel on tiivaalused hallid ja täiesti must alakeha, teine on väiksem ja eredama värviga kui rüüt ning musta ja kerevärvi vaheline valge triip ulatub tundrarüüdil vaid kõhu alla.

Levik ja rändamine. Rüüt on levinud Põhja-Euroopas ja Lääne-Aasias. Talvituma rändavad Lõuna-Euroopasse ja Põhja-Aafrikasse.

Kus võib kohata... Rüüt pesitseb tundras ja rabades. Rände ajal ka rannikul.

Eluiga. Tüüpiline eluiga on 4 aastat, pikim teadaolev eluiga on pea 18 aastat.

Eluviis. Toidu otsimiseks kasutavad oma head silmanägemist. Toitu võivad otsida ka kuuvalguses. Pesitsuse ajal käivad toitu otsimas maksimaalselt 5 km kaugusel pesast.
Rüütide lennukiirus on ca 100 km/h.

Pereelu. Rüüdid on monogaamsed linnud. Pesapaigaks valivad avara, hea nähtavusega koha. Pesa ehitavad samblasele künkale. Emaslind muneb aprillis-mais 3-4 muna. Hauvad mõlemad linnud ca 4 nädalat. Koorumise järel hoolitsevad poegade eest mõlemad vanalinnud. Lennuvõimelisteks saavad noorlinnud 25-32 päevaselt, suguküpseks 1 aastaselt.

Toidulaud. Menüüsse kuuluvad putukad, vihmaussid ja koorikloomad. Samuti sööb ta marju.

Vaenlased*. Väikekiskjad ja röövlinnud.

Arvukus. Eestis pesitseb 3.000-5.000 paari, Euroopas 460-720 tuhat paari. Euroopas talvitub ca 820 tuhat isendit.

Iseärasused. 2002. aasta lindude Eurovisiooni lauluvõistluse avaliku hääletuse osa võitis Islandit esindanud rüüt.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://www.birdeurovision.org/
http://www.peatlandsni.gov.uk/wildlife
http://identify.whatbird.com/